Ma olen alati öelnud, et üheöökad on kräpp. Või kui harrastada, siis nii, et sa sellest nühkijast midagi ei tea. Eesti on nii väike, et naljalt sa teadmatuks ei jää... Meil on ju Orkut ja siis tuleb kõik välja, kes keda tunneb ja kellega koos koolis käis ja teises klassis koos nurka pandi...
Kui ikkagi juhtub, et tead sellest inimesest midagi, siis kumb võimalus on parem: nõme mees või äge mees?
Ma ütleks, et nõme mees on isegi parem, sest siis saadad ta hommikul südamerahuga pikalt ja ei vaeva oma pead enam temaga. Kui siis, on piinlikkustunne teemal: mis lolliga ma nüüd küll magasin!
Äge mees. Sel hetkel, kui sa temaga oled, on kõik suurepärane... Aga kui kuidagi juhtub, et asi üheöökaks läheb ja sa järgmisel hommikul oma valutava peaga üksi oled... Siis mõte sellest, milliselt koogitükilt kirsiga sa ainult kirsi otsustasid võtta ja ülejäänu prügisse kallasid...
Kui koogitükk on blond finantsanalüütik, kes vabal ajal ägedates klubides plaate keerutab, kelle muusikamaitse sinu omaga ühte langeb, kes kannab lausa pedelikult ilusaid viigipükse, pluusi ja läikivaid kingi. Ja kes valib kohtumiseks koha, mida sa ise ka mõttes vaagisid, ja kes valib drinkideks zambooka ja mojito, viimaseid küll meeletus koguses...
Ja kui asi suudlemiseks läheb, siis on ta ilmselt UK parim...
Ja kuidas see kirss sealt koogi pealt küll nii lihtsalt kaduma läks???
Mitte ei saa aru...
laupäev, mai 20, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar