Seda kolmeteistkümne aasta pärast aset leidvat abielu ilmselt siiski ei tule, sest täna teatati mulle, et kui ma tahan lapsi saada, siis võtku ma järjekorda... No ma ei tahagi, ma arvasin, et mulle oleks vaja kedagi vanaduspõlve seltsiks, et ma kuuekümneselt ära ei kammiks... Ja siis arvati, et nii kaua ei elatagi...
Milline arrogants, ma ütlen, esiteks seisa järjekorras, et oma fääb 36 aastane kere lapsesaamisele ohverdada, laps oleks kindlasti isasse, st. eriarvamused minuga kõiges... ja siis veel pruunid silmad ka... Ja kuuekümneselt oled ikka üksi, sest lapse isa on end kas surnuks läperdanud või...
Oijahh...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Milleks 13 aastat elu ette planeerida? Niiehknaa teeb elu oma keerdkäigud (korrektuurid) ja väärtushinnangud jõuavad muutuda vähemalt iga paari aasta tagant. 13 aasta pärast on tänased arusaamad ja plaanid kindlalt devalveerunud ja asendunud uutega. Khmm, 13 aasta pärast on elu hoopis teistsugune ja sina oled hoopis teine inimene!
Postita kommentaar