Londonisse tuli järsku suvi.
Üleeile tuli jakiga käia, eile sai murule juba pikali visata, aga kui päike pilve taga oli, siis hakkas külm. Täna kõrvetas Karel endale Green Parki's kõhu punaseks. Pilvi polnud ja terve päev oli uskumatult lämmi.

Kaks päeva on filmitähe all möödunud.
Eile, peale suurepärast "tööotsimist" Reimoga, läksime siiasamma ületee Genesisse. Karelil oli vabapääse ja pluss kaks sinna juurde. Kuus lühifilmi. (vt. ka
)
Esimene oli "Summer" mingid õrnad pedeteemad. Ja kui need asjad päris elus ka nii hästi lõpeksid kui seal...
Siis miski päris huvitav dokk mingist huvitavast urban-spordist. Pmst mingid tegelased jooksevad linnas ringi ja püüavad leida huvitavaid ja visuaalse efektiga viise kuidas näiteks treppidest alla saada või kuidas kuskilt üle hüpata.
Mingi vägagi piinlik (õnneks)lühidokk kellestki hr. ukrainlasest, kes siin jalgpallureid treenib.
Midagi oli veel, aga minu lemmik oli "Rotten Apple", eriti hullu süzee, tegelaste ja pildikeelega. Pilt, ma pean ütlema, oli suisa muinasjutuline... Ja mulle vist meeldivad minimaalse dialoogiga filmid... Directed by... Keegi Petrova-nimeline naisterahvas, niisama hull ja arust ära kui tema filmgi.
Peale kõike seda sai kino baaris tasuta veini. Ei olnud mingit kena veinilauda kaetud, vaid pidi trügima baarileti manu ja sinna oma roosa flaieri ehk pileti ulatama. Vastu anti plasttopsi täis punast või valget veini...
Seltskonda ilmus keegi silmi pilgutav kili, kes meid ka järgmiseks päevaks kinolisti lubas panna.
Kuna ühest klaasist saab vaevu hamba verele, siis oli kolmel eestlasel vaja kõik kilid ja britid maha jätta ja poodi minna, et alkot juurde varuda. Kuna keegi midagi otsustada ei suutnud, siis ostis igaüks ühe veini. Karel mainis täna, et kodus olla tal väga hea uni tulnud... Mind kummitab veider fläsh sellest hetkest, kui ma seisan elutoas ja mul on teksad rebadel... Sest kui teksade sääred on liiga pikad, siis võib tantsupartner neile peale komistada ja seepärast ongi hea kui pükse üldse jalas pole!
Kui ma üksi jäin, siis pidin end ikka msn-i sisse logima ja juttu rääkima. Sain teada, et mul oli väga tõsine ja pikk suhe 2004. aasta maikuust kuni 2005 aasta juulini. ;) Üldse on väga mõnus veinise peaga msn-s rääkida: kõik mis pähe tuleb, tipid otse klaviatuuri, ilma häbenemata... Sealt siis mu uued teadmisedki.

Tänane päev algas nõmedasti: Janice on Indiast tagasi ja nõudis täna hommikul oma telefoni tagasi. Mis mul muud üle jäi, kui ümber nurga telefonipoodi lipata ja endale nüüd aastane leping muretseda. Lepinguga kaasneb tasuta telefon... Samsung. Sõnumit ma küll veel saata ei oska, aga muidu olen rahul.
Blond.
Siis intervjuu.
Siis Green Park koos Kareli, Vincenti ja Cookiega.
Siis Liverpool Stationisse Janicega kokku saama. Maitea... Kas ainult minule on see nn. privaatne 40 cm ring enda ümber tähtis. See polegi tegelikult nii tähtis... aga kui oled terve päeva kuskil päikse käes ringi kahlutanud ja arvad (ja sul on ju su foobiad ka), et kaenlaaluseid lehvitada ei tohiks ja higi tilgub nina otsast, siis. No igatahes tundsin end natsa imelikult, kui ta oma näo minu omast 10 cm kaugusele pani ja rääkima hakkas...
Sis koju ja siis uuesti South-Kensingtoni Prantsuse Keskusesse filmi vaatama... "Be with me"? Ma pole päris kindel ses nimes. Aga siuke ilma igasuguse dialoogita aeglane kilikili film. Ja mulle meeldis. Ja pärast oli arutelu, kohal oli filmi producer, ei pea vist mainima, et kili.
Ahjaa, silmi pilgutav kili küsis täna uuesti mu nime. Nagu ma tema oma peaks nüüd teadma.