alkohoolik?

olin eda näituse avamisel ja üks mitte nii hea, kuid väga tore tuttav valas meile veini juurde sõnadega: "ma tean küll, et teile alkohol meeldib, ma olen näinud küll, kuidas te olete liiga palju tarbinud..." ma tean jahh ,et ta on mind igasugustes olekutes näinud, põhiliselt näemegi ju siis kui midagi tähistamist vajab.
ja siis kui teised läksid edasi kuskile rohelusse jooma ja meidki kutsusid (minu kallal oli juba küllalt joomise pärast keelt teritatud), siis olin alguses nõus. pidin aga trainuga minema tema mapkat cargobussi peale panema ja siis seal bussijaamas istudes tuli siuke masendus peale, et polnud enam mingit tahtmist kuskile chillima minna.
kas ma olengi siis hirmussuur läperdaja?! olen jah, pagan teab mitu korda ma end mäluauku olen joonud. mitu korda olen peolt koju nii saabunud, et tulekut eriti või üldse mitte ei mäleta? kord olen võõras kohas ärganud, arvates ,et ma olen kusagil puiestee tänaval, tegelikult aga tähtveres. mu head sõbrad on istunud ringis minu ja kausi ümber ja ergutanud mind just joodud soojavõitu klaasitäit vett välja oksendama ja nii mitu korda järjest. või olen ma purjuspäi mingi metsiku skandaaliga hakkama saanud. viimase aasta jooksul on seda eriti tihti juhtunud.
milleks see kõik?!
kui ma nüüd ausalt üles tunnistan, siis pean ütlema ,et mingit füüsilist sõltuvust siin loomulikult pole. küll aga midagi psühholoogilist... kui lausa tundub ,et vähemalt kord kuus on vaja nii palju napsu võtta, et katus täiega sõidab ja jutt voolab ja sul on kõigest poogen. enamasti juhtub seda tiheminigi... kui koolis olid rasked ajad, siis sai vähemalt kord nädalas auru välja laskmas käidud. alati kuulus sinna juurde suur kogus alkoholi ja järgmise päeva võis maha matta. kui hästi läks ,sai juba kella ühe ajal voodist välja, halvemal juhul...
ja siis... milleks minna toredate inimestega kuskile, kui niikuinii jood lõppudelõpuks piinlikult palju, kõigi ees on mark täis ja niikuinii ei mäleta sisukaid jutte, vaid ainult mõnda eriti kõrvakriipivat gossipit...
jajahh, õigus, ma ei läinudki sinna chillingule. igas seltskonnas on niikuinii midagi nii piinlikku tehtud ,et kõik kaardid on otsas...