Õnnela-Õnnemaa

Lahtist võib lahti saada küll. Kui ma homme hommikul end mingi varasema rongi peale suudan vinnata ja kui laevad ikka käivad.
Käisin just Egonit pildistamas, ta pohmab ja on päev läbi häbenematult kõiksugu sitanalju teinud. Peale naljade sai ta enne valmis ka ühe parmatest parima wokroaga üldse (nämnäm).
Eile käisime siis kohalikus diskoteegis. Onnela nimi. Enne jõime kahepeale Egoniga Priscillat vaadates pudeli eestimaist pirniviina, Pirka oli meie isiklik kodune DJ, mängides parimaid palu oma 80' vinüülidelt. Terve eilse päeva oli vihma sadanud, õhtul ka, püksisääred olid täitsa ligased, kui me lõpuks punasele vaibale kahe potipalmi vahele jõudsime. Riidehoid 2 eurot per feiss. Õlu 4.50. Mitu õlut tegi kokku mingi summa, mida ma päris hästi ei tea... Pearuumis mängiti r'n'b-d, siis oli mingi baari moodi väiksem ruum, kus mängiti soomekeelset muusikat (meenutas liialt Meie Meest). Kogu asja ideeks ja positiivseks küljeks oli see, et laudade kohal olid torud, nii et võis end vabalt laua peale tantsima vinnata ja sealt haarates säilis ka purjumatel inimestel võimalus kasvõi kankaani tantsida. Lõpus tegime meie ka ühe lühikese toruseti. Kolmas, rokiruum oli täitsa tantsuvaba ja meenutas Tartu Zavoodi. Kõige suurem rüselemine ja õõtustamine käiski siis suures r'n'b ruumis. Eestlase temperament käib loomulikult soomase omast tiba üle ja läperdavaid hullumeelseid eestlasi vaadati suhtelsiselt imeliku pilguga. Ilmselt ka meie tantsustiili pärast ei tulnud keegi meiega flirtima, me olime üldiselt keskmisest pettunumad...
Tänane ainuke õueskäik oli siis nurga peale poodi apelsinimahla tooma. Pluss vaniljajäätelo, kummikommid ja nektariinid. Minu puuviljaõpetus hakkab siin peres juba tööle, sügiseks plaanin väikese õunaõpetuse kursusegi. :P

Veetsin ennist kena pooltunni arvuti ees, uurides mingit uut tutvustesüsteemi. Hi5 on selle Orkuti-sarnase portaali nimi. Ma olen oma salasõna ja parooli ammu ära unustanud, aga oma profiili vaatama pääsen, kui keegi on mind sõbraks lisanud. Minu esimesed viis sõpra on tegelt täiesti mittenagu päris sõbrad, vaid suht-koht tuttavad, kellest ma suurt midagi ei tea. Ja siis kui ma kuskilt leidsin ühe sõbra ja tema networki uurisin, siis leidsin sealt uskumatuid tuttavaid (ja uskumatute piltidega. Kenasti piiratud, kullake :P).
Kõige point on aga, et mind on hakanud enda sõbraks lisama lihtsalt uskumatud mutad, tsimpi-rimpid ja kährikud. Üks araablane arvas, et mul on uskumatult seksikas pilt.. on-on, see on Kareli retusheeritud foto Londonist, kus mu nahale on kullajume antud ja lõualott eemaldet... Siis viimane vallutus on keegi härra David, 44, USA. Kole halli habemega veidi rasvunud onu, kelle huvialadeks oli peale kõige muu "visiting Western and Eastern Europe". Teadagi, mis, onule hirmsasti meeldib, kuidas Poola kurwad suhu võtavad... Ma rejectisin ja blokkisin ta igatepidi...
Niih... Homme sis Eestimaale.