london.

oleme nüüd siis sellel tõotatud maal ja tõotatud linnas juba paar päeva veetnud. tore on. lund pole, kingadega saab käia, poodides on irmjubedad allahindlused.
niisiss
day1: saabumine, üllatus-üllatus, udusel inglismaal paistab päike. meie rõõmsasti lennujaamast victoriasse, et sealt edasi peckhamisse sõita. massa vigiseb aktiivsete sitajunnide üle (rassistid oleme, jajaa). kodus kraamib trainu kotist välja verivorstid, kõigil on kaasas metsikutes kogustes viint. chill, eesti söök, eesti viin. puhume täis batuute.
day2: äratus, eestimaine veski-mati kaerahelbepuder massa esituses. linna. bussis: "Attetntion, attention, homosexuelle!" vaatamisväärsused: westminister abbey, biigbenn, trafalgar, ostame tescost süüa ja istume nagu 7 lubja tänava varjupaiga elanikku pingi peale transpordimuuseumi ette ja laseme oma leival ja reduced pricega kanal hea maitsta. fotosüüdistus antud toimingust on ka täiesti olemas. siis covent gardeni lush (sven ostab 45 naela eest ja saab pealekauba kingitusi 50 naela eest). kohmi neros (mina ja sven), istumine costas :S
õhtul oli plaan heavenisse minna. aga kui eestlased heaveni ukse taha jõudsin, oli järjekord juba 100 m pikk. ilma liialdusteta. võibolla rohkemgi. eks siis sohosse. GAY, meie massaga tahtsime ikka heterobaari ka, aga seda pandi juba kinni. järgmises küsiti 5 naela, mu töllakilevajunud suu tõttu arvas turva ilmselt, et ma ei saanud aru ja hakkas sõnu väga aegalselt välja häälima, ise sõrmedega zestikuleerides. mispeale meie massaga naerma purtsatasime ja minema jooksime. eks need väljamaalsed ju kohtlasevõitu ole! siis üsna saast paik escape, aga kuna napsu oli piisavalt ja seda juurde tuli, siis hakkas üsna lõbus. britni vidjud telekast! jess! massale tekkis vanemapoolne härrasmees, ilmselt laksu all, sest selget juttu sealt küll ei tulnud. massa oli ülitüdinud näoga ja ma läksin mehe käest küsima, kas ta ei tea, et see on gaybaar. mille peale härra vastas hoopis: "do you know who i am? i work for rolling stones magazine!"
"umm? so?" i really dont care...
"i work for rolling stones magazine!!!"
"i work for vogue!"
vihtusime sveniga tantsu, niiett kurjad briti peded oleks tahtnud mul pea otsast hammustada.
day3: olles eelmisel päeval avastanud topshopi, ei suutnud miski vägi massat oxfordilt eemal hoida. ahjaa, eelmisel päeval olin sealt isegi pijaama ostnud. sale 22 naelalt kuuele :)
bank-holiday oli küll terve london shoppamisele kulutada otsustanud. rüslemine-rüselemine-rüselemine. istusime sveniga roosa plastikdiivani peal ja mõtlesime, et mille kuradi pärast. kas ometigi ei võiks pohmelliga kodus magada. sis tuli näljane toomas ja me läksime siuksesse aasia kiirtoidukohta nagu wagamama. koht ise nagu keldris olev koolisöökla. paber sinu ees täidab nii lauakatte kui ka desserdimenüü kui ka tellimuse numbri aset. ettekandja kritseldab sinna tellimuste numbrid. minul oli 40 ja svenil 25, teisi ei mäleta, mis seal täpselt juhtus, aga sven sai oma toidu ja meie mitte. ootasime. ootasime veel. ja sis tuli välja, et segadus, et meie tellimus pold kööki jõudnudki. ja pika ootamise peale saime tasuta magustoidud.
sis koju. viinad, mina, trainu ja sven kaapisime ghettosse pidusse. järjekord oli umbes 60 m. millegipärast jäimegi sinna seisma. kuna me olime bussis peaaegu terve limonaadipudeli miskit vedelikku manustanud, siis oli kõigil kibe pissihäda. trainu viisin soho squareil olevasse meestepissuaari, mis ühelt poolt lahti. lõin kui kammerneitsi oma mantlihõlmad valla, et kaitsta proua au, kui see seal haisvas putkas oma toimetusi toimetas. miskid 2 mutat pakkusid ka abi ja ajasid oma hõlmad valla :D, pärast tahtsid veel teada, kust me pärit oleme, nooh, arvake ära poisid, milline balti riik... "oo, jeez, we know, it must be hungary!"
sven oli juba natuke edasi jõudnud, jätsime trainu seisma ja läksime mulle sobivat pissipaika otsima. mingi õu. tagapool tõmbavad paar tüüpi oma tobi. miski nurgatagune, kuhu keegi oma shoppingcarti on parkinud. sven tõmbas selle lahkelt eest ja käskis mul käru koha peale ronida. hoidis veel kenasti mantlit ees.
klubis olime umbes 1.5 h. sest siis pandi koht kinni. tore oli, tantsisime, aga place was so crowded... irrmus. kõrval tantsis rinnahoidja väel paksu kõhu ja väikeste tissidega naine.
koju minnes võtsime friikaid, istusime bussi, mina kaotasin ilmselt oma telefoni, ilmselt karistuseks selle eest, et koju jõudes oli meil eriti purjumaja kätte jõudnud ja oma kihistamisega ajasime kõik üles. njahh.
day4: toomasel on sügav soov ja tahtmine endale klubisussi hankida. selfridges it iis. massa tahab ka oma formarina poodi kaeda (pornoriina pigem), mina ihalen mingite kaunite kontsaga värviliste jalavarjude järele. selfridges oma viie tohutu korrusega. jagunesime, et kohtuda 2 tunni pärast. mina, kellatu ja mobiilitu, saabusin ilmselt täpselt tund aega hiljem... ise üsna frustreeritud massidest, mis mind igal sammul nügisid ja sellest, et imeilusad miu-miu kingad maksid kõigest 235 naela. ma arvan, kui nad oleks poole võrra olnud alla hinnatud, ma oleks vist ostnud kahh... selle asemel läksin vanasse heasse odavasse faithi ja ostsin 2 paari kingi. 25 ja 30 naela. sinised ja rohelised.
eriti paha oli olla ja otsustasin oxfordilt mööda regent st. bussiga trafalgarile sõita. mõttetu ettevõtmine, need bussid seal ju ei sõida! sama ajaga oleks ma umbes 3 korda jala trafalgarile jõudnud, aga mul oli üsna pohh ja hirmus väss. trafalgaril ma loomulikult esimese bussi peale üldsegi ei mahtunud.
kui ma koju jõudsin, siis mõtlesin, et teised on juba kodus ja on pahased ,et ma niiviisi kaduksisse läksin. aga kodus oli ainult raivo. muretsesin irmsasti massa ja trainu pärast. et pole nad varem londonis olnud ja jumal teab kuidas koju saavad. aga kesse sõitis rongiga tiiru ja hoopis valesti kuidagi ja ei teadnud ästi kuidas siia mutalinna saab? metsikute pakkidega toomas oli kuskil raudteel ekslemas, kui massa ja trainu võtsid samamoodi kui mina oxfordilt bussi ja trafalgarilt 453 ja kenasti õiges peatuses maha tulid. 1:0 naiste kasuks.
sis pidi jälle väike jooma olema ja me pidime jälle ghettosse minema, mingi niginanaginapaarti. triin ja moon pidid ka tulema. mina olin jällegi jõle endast väljas, et me sinna urkasse lähme ja ma oma uusi kingi kanda ei saa ja üldsegi mitte beibetada. juhtus nii, et jäime jälle hiljaks ja saba oli seekord veel pikem. massa sai mingi vlaiku, millega väljaspool järjekorda kluppi sai ja tema oli seal tantsinud pööraselt hommikuni. suur must tädi kulutas, et enam kedagi sisse ei mahu ja me otsustasime mõnda kohmikusse või baari minna. mingi kole koht, kus paksu kõhuga ja vuntsidega pedeisand ukse ees paksu sigarit popsutas... ülejäänud seltskond oli samaväärne... sis üks klaab, shadow lounge. pidi irmvipp olema ja kallis kahh. kallidusest siis niipalju, et 5 naela. nael rohkem kui ghetto ja heaven... ilmselt nägime me välja kui tõsised idaeuroopa vaesurid, sest ülituus turva pidas vajalikuks meile korrutada, et pilet on 5 naela. poola tüübiga bartoszsiga arutasime, et njahh, ega see on suur raha, meil elab pere terve aasta sellest rahast!
töötame kõik põllul ja... enivei, ei tea, mis värk on, aga iga kord, kui ma tahan siin niisama suvalt välja minna, siis juhtun supervippi kohta ja tunnen end seal natuke kehvasti. kõik on kingakeste ja topikestega ja minul on jällegi mingi miki hiirega maika nagu suvelgi, kui me cafe de paris'i läksime. sis olin üldsegi hommikul kl 10 kodust välja tulnud, miljon muusjumi läbi käinud ja siis praidil olnud...
ja ma ei saa aru, siin mõtleb mingi koht, et on jäleäge, aga enamus eesti ööklubisid annavad silmad ette. bonbon, tallinn, prive...
igatahes, ka see klaab oli crowded mis crowded, ei mahtunud liikuma ja higised homod hõõrdusid vastu paljaid käsivarsi. ja muss oli liiga deep house. konditsioon hakkas lähenema kainusele... ja siis saigi nii, et meie trainu ja toomasega olime üsna nõrgad lülid ja tulime ära koju, kui sipu ja sven ja bartoszs jäid pidusse...
nüüd kõik ikka magavad, vaatap, läheks veertaks nad oma batuutidelt maha...