insener Alari Piispea

... selline silt ripub minu toa uksel. võtsin selle eilselt kunstikooli jõulupeolt kellegi ukselt maha... viisin kõigepealt dj puldi peale, lasin inimestel arvata, et mussi mängib dj insener alari piispea, siis toppisin kotti ja panin sildi oma ukse peale, seda kleepekanätsu oli ka seal taga veel... tegelt alustasime kerttu juures, kui ma ta keldriaknast pudeleid sisse toppisin "tädi, võtke õuna!" viinakoksid, massa, kerttu, mina, maarika, liisa... siis kipa kõpa jala minekit, pensumart pidi liituma, ootasime teda massaga kuskil nurga peal, kui see oma sõbranna ja tolle kiiksuva punase villisega meist ca 3 korda mööda sõitis... lõpuks võeti meid ka ikka peale, siuke 2-uksega litsilõksuke oli, sellega loksusime lõpuks laululava ette, tundus, et pool kunstikooli vaats pealt, kuidas ma sealt logisevast porisest jeebist seeliku ja kontsadega maha ronisin. siis. madis nägi fantasitiline välja, valged sukad ja platvormkingad ja mini. punane huulepulks ka. kris ja kristi joujoumehed. albert kulgil olid jänesekõrvad peas. mapp käes nagu alati. alguses oli kolepaha muss, siis me läksime pubbi ja sõime selle vist tühjaks. massa hakkas piimaautoks, toppides endale õhupallid kampsuni alla. lõbu ja lusti küllaga. sis hakkas kerttu tuigerdavaks, ei leidnud oma pruuni jopet üles. keegi ei leidnud, kuni mina kui kõige adekvaatsem (ime küll!) kogu riidekuhja läbi tuustisin, kunstnikupreilile parka selga avitasin ja ta riinu-tarmo autosse tassisin. siis oli ka paremat muusikat mingi hetk... siis tuli kuskilt ahto, kes massat kärdiks pidas. me läksime kõik sellega rõõmsalt kaasa ja massa seletas, kuidas talle sünnipäevaks 22 roosi saadeti ja et ta on õnnelik. ja kasutades ära seda, et ta mitte massa vaid kärt pole, pani ta korraks ka käe tantsuplatsile maha. tahtlikult. njahh. tore oli. vahur tõi meid pärast koju. sõime massaga köögis veel kartulisalatit, kuhu segasime konservherneid sisse.