fääb viikend

Ega viikend ei saagi halvem kui fääb olla, kui ta algab juba kolmapäeval, kui külla tuleb Kris. Ja juuakse ära ohtralt punaveini koogi ja söögi kõrvale, aga keegi purju ei jää. Isegi ilgem kahepooletunnine teekond Tartust Tallinnasse polegi nii irmus, kui see läbitakse rongiga ja Krisiga.
Ja asi läheb aina paremaks, kui vastu tullakse ja öeldakse, et nüüd ongi õige aeg tähistada ja napsu võtta, viiakse tuluude elamisse, tutvustatakse kõige armsama peniga, kelle nimi on London, viiakse katusele korstna taha drinki imema ja Anusaagimi korteriakendest sisse vahtima (fääb 1).
Teisel päeva lõunaajal võetakse hr. R verikäkisüütus Raili kaasa kaunis Venetänavakorteris. Polnudki valus!
Kellegi Eesti ehtekunstniku Grand Old Lady 80 synnturi ja näituseavamine. Vein.
Mulle saab selgeks, et mingit keppi Londonis enne 31. oktoobrit tulemas pole. Ramadaan vist.
Linda tänav. Preili Anneli tuliuue ja pooliku appartemendi ülevaatus.
Saabuvad Raili väikeõde Sillu (14) ja ta sõbranna Kerli (14,5). Raili otsustab nad Vene tänavale kaasa kutsuda ja väikestele tüdrukutele juua pakkuda. Väiksed tüdrukud on muidu korralikud, aga kui ma meile juba kahte veini ostan, siis on nad ka suure kirsisiidriga nõus.
Fariin on vannis, kui saabub veel külalisi. Hr. R röögib ukse tagant: "Kule, kusse Poppstaars täpsemalt on, MK-l on vaja minna!" Selgitan nii hästi-halvasti kui oskan, täpselt nagu eelmiselgi päeval, kui oli vaja minna Discotequele The End´i. Lonelyplanetis võiks olla ju eraldi geibaare tutvustav osa...
Saabub Trainu ja Dotsent (3 veini). Pidu võtab tuure üles, eriti kui 2 viimast täiesti ühes tempos ja üsna kiiresti kummutavad. Räägitakse simpansh Larikust, Arnolt Rüütlist... arutatakse muid päevakajalisi teemasid... Tänaval üritavad serenaadi laulda 2 jõmmi. Raili otsustab nad sisse kutsuda. Millegipärast arvavad härrad, et mõistlik on end tutvustada Siimu ja (ei mäleta kellena) Kuopiost. Alguses on päris lõbus, aga lõpuks võtab Raili otsad kokku: "Kuulge, aga hakake nüüd minema!" Mille peale Siim pluss 1 lahkuvadki...(fääb 1,2 ja 3)
Hr. R-s mingi pederastiveri vist ikka keeb, sest ta tee ettepaneku minna klubisse Angel. Ja mina rumal nõustusin.
1. Väljas istub keegi täiskuu ja kakukese vahepealne tegelane, kaelas silt: "Täna ainult poisid!".
2. Trainu, kes svipsispäi kõiki silte, käske ja keelde eirama kipub, surub end vipsti, nagu kimalane suurte onude vahelt klubisse. Seest kostab karjeid.
3. Iksbaar. Trainu on ka tervelt tagasi, tahetud välja visata.
4. Ringi kakerdab pardilaskepükstes (taskutega kaitsevärvi püksid) Sirje. Sirje, hea inimene, tahaks et me ka klubisse saab. Sirje seletab Kakukesele: "Aga need mehed toovadki kõige õigemaid naisi!" ning viipab Dotsendi ja Rob'i poole, mõlemal purjus tibi kaenla all läperdamas.
5. Aega ta võttis aga asja sai. Juba oleme ülakorrusel daquirisid imemas, siis allkorrusel. Võimust võtab kahtlus, et tegu on ühe hirmus halva peoga.
6. Drink on aju peast minema uhanud, nii ei märka ma Dotsendi lahkumist, mind ähvardatakse 2 korda ukse taha saata, sest mu suhtumine pole klubile kohane, päästan hr. Pikkade Jalgadega Rõivakunstniku elu, sest see kaaberdab täispromillis trepi peal ja pole nõus maha istuma. Hoian teda siis püksivärvlist üleval. Vetslused imelike inimestega imelikel teemadel... Ja taipan, et se pole küll minu koht. Või vähemalt mitte see Angel, mis aasta tagasi.
7. Koduteel helistan Rob'ile ja küsin, kuidas ta nii normaalne on ja nii nõmedas nõmedate inimestega kohas tahab käia. Võibolla oli vastuseks hommikune SMS: "Igal pool on parem ,kui mittekusagil" aga võibolla ei käinud see Angeli kohta...
Terve laupäeva lebotan toas, välja arvatud käik kohalikku säästumarketisse, et Trainule tuua seljanka, hapukurgid, keefiir, mullivesi... Mõistate, ah?
Lugesin läbi Sass Henno raamatu.
Lakkisin küüsi.
Magasin.
Eesti sai uue presidendi.
Fääb.

Kuskil poole üheksaks siis dinee Dotsendiga.
Aed -- aga meil kahjuks kohti pole. Kuigi oleks seda kohta tahtnud proovida küll. Plaan B, vana hea Musi. Musi trepikoda oli pime... Uksed lukus. Mingist inertsist lõgistasin siiski lingiga. Varsti pistis pea ukse vahelt välja sõbraliku olemisega onu, kes mulle seal kunagi isegi kohvi välja tegi: "Jah, me oleme kahjuks suletud...OI, aga kas teie ei lähegi siis Bonnie and Clyde´i?!" Mõlema pikaks veninud näo ja arsaamatu mömina peale arvati, et me Rüütli poolehoidjad oleme: "Ahhaaa, te olete siis hoopis (misiganes see koht ka oli, kus Rüütli pralle toimus) sinna oodatud?!"

Kurvalt löntsisime Vene tänva söögikohti kammima. Chocolateries ei tehtud meist väljagi... Kahju, nende mark käib ikka minu jaoks varsti maani ära kahh....
Elevant. Söök oli hea, teenindus ka, mingi noor Superman ilma kostüümita töllerdas ka silmailuks ringi, ameeriklane vist...
Radissoni 24 korruse baaris ajas laudkond Norra onusid laudkonnale Soome tädidele külge... Üks onu sahmis kahese laua ümber neli tooli, istus seal korraks oma kaasaga ja lahkus 2 minuti pärast. Piparmündilatte ja vaade öötuledes Tallinnale oli küll fääb.
Pärast läksime vanalinna postriseina peale simpans Lariku ja sõprade postrit otsima. Olemas. Larikul kõik peenemat sorti päikseprill ees ja huuled (mokad pigem tema puhul) kõik seksikalt torru aetud.
Nüüd on Tartu jälle, kuni miski neljabani vast.
Ps. Kui eile koju tulin, oli WBH kõik seenepastad kokanud ja baklazaani juustuga grillinud. :P