turka

Kui ma bussi läksin, siis istus seal mees punase mootorratturikiivriga. Siuke üsna kulunud oli, umbes seitsmekümnendates, mehe nooruspõlvest... Maiteanüüd, kas bussiga sõitmine on tõesti nii ohtlik?
Hoolimata vihmast ja novembrikuuilmast kahlutasin Brick Lane kaudu Old Spitalfieldsi Marketile. Ilm on siin üldse imelik. Kui ma kunagi Londonis käinud polnud ja teiste käest küsisin, et kas see talv seal on rohkem nagu sügise või kevade moodi, siis ei oasnud keegi kuidagi vastata. Ma ei oskaks ise ka vastata. Üleeile hommikul, kui ma tööle läksin, oli nagu karge aprillihommik, pargis mingi roosade õitega puu õlmitses ja linnud karjusid. Tõeliselt mõnus. Ja täna oli järsku november: vihm ja külm tuul ja kui veel pimedaks ka läks, oli päris hull...
Igatahes, oli veel valge ja ma seadsin oma sammud otse Spitalfieldsi marketile. Ostsin sõela (£5, enne £7.99), sellise kreemja, kuhu saab puuvilju ka sisse panna, mõeldes eelseisvale puuviljashopingule Brick Lanel. Siis lilla ja kollasega pluus jaapani disainerihaktiselt Kym'ilt.
Keegi preili oli tulnud idee peale õmmelda ümmargusi ridiküle, kuhu peale plastiku alla kaunistuseks õmmelnud igasuguseid mustvalgeid fotosid. Audrey Hepburn näis ta lemmik olevat. Ja siis igausgused svingiva Londoni pildid 60'ndatest. Väiksem ridikül oli 15 ja suurem 25. Kui mul raha kunagi üle on, siis ostan ka.
Igast huvitavaid inimesi huvitavaid asju ostmas ja müümas...
Järgmine oli Sunday Up Market. Sealt ostsin siukse sinepikollase ridiküli. Sobib selle lillakollase pluusiga, on igati hea ja käepärane pamp ja mulle tundub, et kevadel valdab Londonit niikuinii kanapasakollasehullustus.
Ruttasin Brick Lane poole ja jätsin vahele ühe suurepärase hiiglasliku vintage-poe. Sellele vaatamata jäin puuviljaturule hiljaks. Jälle!!! Nägin ainult, kuidas onud kraami kokku korjasid ja tänaval laiali pillutud parikad vedelesid. Pisut eemal oli puruks litsutud lichisid ja paar pooleks tallatud apelsini. Tühjad pihud...
Avastasin iigelsuure vintagekeldri, mis oli külm ja rõske nagu garaazh, aga kus oli igast kabedat kraami. Ühtäkki oli mu maru kahju, et ma seal üksi olen ja mul pole kaasas Massat, kes kõike seda tõeliselt hinnata oskaks... Ja kui keegi siia linna tõepoolest sobiks, siis oleks see tema...
Ahjaa, ühel turul müüs keegi japs mingeid puhtast kummist asju. Näiteks siuksed jalaga lauakellad. Ainult ei ei tirise. Ja kummist kausid ja mis tal seal veel kõik oli...
Ja siis jäin ka Whitechapeli turule hiljaks. Võtsin Tescost pindi piima kohvi peale ja pätsi leiba. :)
Ja kui ma bussist maha tulin, nii et vihmavari oli veel bussi tagasosas ja mina otsapidi uste vahel ja mutaprouad ei suvatsenudki eest ära astuda, ehkki ma "ikskjuusmiii!!!" karjusin, siis mõtlesin, et küll on hea homme tuubiga tööle minna.
:)
Aga täna sööme vist leiba ja piima.