järjest lähemale

Olen astunud juba järgmised sammud saamaks tõeliseks londoneriks:

1. Loen metroos lehte ja kui minu peatus tuleb, siis ei tõsta ma pilku lehelt ja astun, pea paberis, rongist välja.
2. Asi mida ma arvasin mitte kunagi tegevat: magan bussis, rongis, metroos töölt koju. Oma kogemusest võin öelda, et need nokkivad tegelased bussis tegelikult päris ei maga, vaid ainult hoiavad silmi kinni ja on väga väsinud ja mõtlevad omi mõtteid. Ja mul on jumalast pohhui kui suu peaks lahti vajuma!!!
3. Panen selga mingi suvalise liraka. Eestis oleks sellise ilmaga kaks kampsunit selga ladunud, siin viskan jaki selga ja lidun bussi peale. It's all about Transport of London!
4. Friikartuleid PEAB ÄÄDIKAGA sööma.
5. Ma naeratan lollakalt nina kirtsutades ja küsin: "aar juu oolraitt???" või "hauaarjutudei?" ja vuhisen vastust ootamata minema.


Hetkel on see vist kõik, aga edasiminek kolme kuu peale on märgatav!