ajapuudus? ajupuudus.

Peale nii diipi posti kui see eelmine, on suisa raske midagi sobivat kirjutada...
Eriti veel kui ise pole selle liivatera autor...

Mingit suurt filosoofiat pole endale ka pähe tulnud, sest töö juures on kiire ja mul on isegi natuke mõtlemist nõudvaid ülesandeid. Täna anti kätte raamat, mis tuli läbi lugeda ja siis oli iga peatüki lõpus test... Pagan, unustasin selle raamatu töö juurde... Seal olid näiteks variandid toodud, millised õnnetused on poes kõige kergemad tulema. Eriti meeldejäävad olid redeliga kukkumine, libastumine märjal põrandal, papercut, ja kastidega vastu pead saamine. Ja siis testis küsiti kolme kõige tavalisema injury järgi shopflooril. Minu vastused:
1. Falling from a ladder (pole kunagi õnneks kogenud, aga iga kord on hirm)
2. Papercut (korduvalt kogenud, sõrme ülbe kliendi ees pakkimispaberiga kinni sidunud...)
3. Sliping on a wet floor. (Märga põrandat olen ma kahe kuu jooksul üks kord näinud)

Märja põranda kohta nii palju, et kui eile bussi ootasin, siis voolas ühe ukse alt Oxford Streetile väga palju sooja sidrunilõhnalist vahutavat vett. Nagu kellegi põrandapesuvesi vms... Dzentelmeide klubi oli see muideks, mille ukse alt see välja pahises... Võta nüüd kinni... Aga kindlasti oli see väga ohtlik ja seal oleks võinud libiseda...

Ahjaa, täna käisin kinos magamas. Underworld. OO mai kaad. Ma ei saanud asjale absoluutselt pihta. Naisstaar oli lateksis beib, kusjuures, kabe ja brünett ja huuled olid õnneks poole väiksemad kui Angelina Joliel.. Meesstaar oli see nunnu, kes pole mullle kunagi nunnu tundunud, sealt "Felicytist", tema puhul oli huultega liiale mindud, neid polnud tal üldse. Ja sis oli mingi teema sellega, et naine oli vampiir ja mees libaunt. Ja sis oli terve see vampiiripere. Ja kõik tapsid üksteist. Ja tegevus oli lumises Ida-Euroopas. Ja siis seda verd ikka lendas ja naelutati postide külge üksteist kinni, aga ega see kellegile suurt midagi häda ei teinud... Ja siis loomulikult see unt ja vamps nussisid (see oli vist ainuke visuaalselt nauditav osa filmist), sest missa ikka teed terve päeva toas, kui väljas päike paistab ja vampiir selle peale kõrbema hakkab.
Ja kõige selle peale jäin mina 2 korda tukkuma, vaatasin ainult poolt filmi, seda sõna otseses mõttes, sest pusserdasin end nii sügavale tooli, et ekraani alumist poolt ma ei näinudki...

Üleeile oli Brokeback Mountain. Päris hea teine, aga kui ikka alustatakse puhta ja eurooplasele üldse mitte nii meeldiva teksase aktsendiga, mille peale sina oma kinokaaslasele otsa vaatad, kulmu kortsutad ja küsid: "Kas sa midagi aru ka saad?" Ja seepeale vastab ta miimiliselt midagi sarnast... raputab pead...
Igatahes selles filmis olid seksistseenid alla igasugust arvestust... Visuaalselt nauditavaimad olid hiiglaslikud lambakarjad (kuldgloobus nr. 1).
Ja peale filmi vaatamist on hea teada, et elad 21. sajandis, kus keegi su geisõpradel noksi nende seksuaalsete eelistuste pärast otsast ära ei rebi. Ja kui õnnelik ma olen tänapäeva infoühiskonnas (ja meie igapäevase MSN-i eest täname sind...)
Ja kuidas tahaks, et vanana ikkagi oleks keegi... Mitte ainult mälestused ja kellegi vana särk... Tahaks, et oleks keegi, kellega neid mälestusi jagada.
Igatahes, kurb oli see film.

Aga kui ma kohe praegu magama ei lähe, siis imestavad kõik jällegi homme tööl, et ma näen nii surnd välja. Ma arvan, et täna oli peapõhjuseks mu ajapuudus ja karpi jäänud põsepuna. Ilma selleta näen ma vist tõesti haiglane välja...
ööd!