lookin for job

Mu olematus rahakotis on 15 naela. Ja ma pean sellega välja tulema...? Järgmist raha laekumise tärminit pole, sest pole tööd. Ma ei tea, kas minust oli ikkagi liiga vastutustundetu korter üürida, kui endal töödki pole? Juu siis, aga olgem ausad, siin Peckenhami Palees on täielik ülerahvastus. Arvutasime ühel õhtul huvi pärast, palju me üür siis kroonides oleks. Tuleb välja, et aastas maksame siin kahe peale korteri eest üüri 300 000 eeku. Mille eest saaks Tartusse juba mingi väiksemat sorti korteri soetada. Ma tõmbasin endal teki üle pea, kui Sven mulle summa teatas. Õnneks hakkame uues pleisis ikkagi kolmekesi elama (100 000 nägu?), confirmation tuli Trakalt, kellega täna kohtusime ja Soho Square'il Nerost ostetud kohvi sisse väikesest lapikust Vana Tallinnast juurde valasime. Kamakommi ka peale.
Ja kui keegi viloloog asja loeb... onju eesti keeles olemas sõna "iileks"? See peaks tähistama taime, mida ka puuvõõrikuks kutsutakse ja mis alati anglojõulupostkaartidel ilutseb. Ja mida siin kultuuriruumis millegipärast lakke riputatakse, et siis selle all suudelda.
See selleks, mul on üks iileksioks jaki küljes ja ma kutsun seda kangekaelselt iileksiks.:)
Eile sattusin Hackneysse. Lihtsalt otsustasin Harrodist tuubiga edasi veel lääne poole sõita, omaaruga läksin miskit Kings Road'i otsima. No ma ei leidnud, aga see-eest sattusin ühele nendest suurepärastest Londoni turgudest, kus kausitäis puuvilju maksab vaid £1. Nüüd on meil kodus liiga palju banaane. Ja suur kausitäis õunu osutus minu lemmiksordiks. Ma pakun, et Eestis ei saa Selverist ka seda va Red Delicioust nii odavalt. Et kus raha kõige vähem, seal toit kõige odavam. Ma loodan, et Stepneys on ka mingeid turkasid, kus mina kui algaja tööotsija ja proffessionaalne desperate housewife kolistamas saan käia.

Ohh ja britid ajavad lihtsalt hulluks oma Teise Maailmasõja armastusega. Praegu on ju see aeg, kui sa oled kohustatud endale pabermooni rinda ostma. Sõjaveteranide heaks. Ma olen võibolla julm, aga mingid seniilsed taadid vanadekodudes ei pane mind kuidagi naelast koledat pabermärki ostma. Pagan, meid mõjutas Teine Maailmasõda kordi rohkem ja kardinaalselt ja me läheme oma eluga edasi, aga need siin peavad seda ikka ja jälle meelde tuletama. Ei lähe mööda nädalavahetust, kus mõni kohalik telekanal ei laseks eetrisse mõnda suurepärast dokfilmi, et lühikese mäluga brittidel neile 60 aastat tagasi valmistatud kannatused meelest ei läheks.
Ja loomulikult müüvad kõik baarid ja kohvikud ja klubid ka moone. Ja ometgi, kui me eile Fictionisse tahtsime minna, siis oli seal ka karp nende koledustega. Ja keegi meist ei kavatsenud seda osta. Aga ehkki meil kõigil olid vabapääsmed, sundis müüja Sveni ometigi seda mooni ostma. Või vähemalt annetama ühte naela. Ja kuna ANNETAMINE peaks olema vabatahtlik, siis küsis Sven, miks ta peab ikkagi ühe naela andma, kuigi meil on tasuta pääsmed. Soostudes lõpuks ANNETUSEGA, ulatas ta kahenaelase ja nõudis sealt ühte naela tagasi, sest poppy maksis vaid ühe naela. Sellega meie klubiskäik lõppeski, sest rekkalesbarist piletimüüja sellist ülbust ja vanainimeste mittetoetamist ei kannatanud. Ta teatas, et "ei vaja sellist suhutumist klubisse" ja juhatas Sveni uksest välja. Mille peale meie kolmekesi ka minema läksime. Mulle jääb nagu selle inimese moraal selgusetuks... Et kui ta on nii kena inimene ja väga hoolib sõjaveteranidest, nii et võtab nõuks kohe väga vihastada, kui keegi neile annetamast keeldub... ja samas laseb uksest sisse kõik narkodiilerid ja pimpijad, kes selle lille ostavad? Ja 90% klubi külastajatest on niikuinii high? Maisaaaaaru? Kas ainult ostetud moraal ja heategu loevad?!
Kolm kena meest said siis meie 15 naela väärt olevad vabapääsmed. Loodan et nad nautisid pidu, moon rinnas.