Soofjarjuubina

Sofia Rubina võitis eile mu südame, sest ilmus lavale samasuguse mütsiga nagu minul. Minu oma oli ainult riidehoius jaki käise sees, täidiseks sall ja kindad, et ta oma vormi ei kaotaks. Teise südame sai Sofia, sest laulis "Livin' my life like it's golden".
Tore. Ainuke trikk, et kui kunagi oli Prive's ukse peal kontroll, kes igasuguseid kahtlasi tegelasi sisse ei lasknud, siis nüüd näikse see kadunud olevat. Muidugi -- muidu oleks klubi ju tühi ka olnud. Kõige markantsem näide oli lüheldane, kuid kena ja prink (mitte segi ajada priskega!) tumedapäine neiu, kes näis oma tantsuliigutuste järgi vist küll viinale lisaks ka hispaania kärbest manustanud. Raili oskas asja oma kauni hiiu aktsendiga kommenteerida: "Näe, tüdruk nii seksu täis!"
Keskealised pleikarid, suure mürkapersega sakslane (ent -- kotkas uhkeldas selle taguotsa peal!), kes seda meie vahele suutis toppida, kahe patsi ja maitsetu kleidiga eksmiss, kaks näitsikut, kes kui "Lihtsast elust" välja hüpanud. Ma ei ole toda suurepärast eestimaist produtseeringut näinud, aga kuulutused näikse linna vallutavat...
Kõige tipuks näitas Raili mulle kedagi loppis Lauri Leesi moodi onklit. Kui me ära hakkasime minema, siis järgnes Liba-Leesi Railile ja sel ajal kui mina oma rjubinakübarat pähe passisin, üritas onu Railit ära rääkida. Et kui täna afterpartyks ei lähe, siis võibolla teinekord lunchile või brunchile. Ja et tema olevat lawyer. Ja nimi olevat tal Armuke. Jeesus. Viimane mida ma veel kuulsin, enne kui trepi poole siirdusin, oli Raili: "Actually I don't want to give you my phonenumber..."
Täna saab kõigi eelduste kohaselt Tartusse. Loodan, et vanu pervareid seal vähem on.