Ahjaa!

Ja sellest läinudlaupäevasest glamuursete naiste ja mehhaanikute peost.
Ma ikka ei või, kui keegi arvab, et saab trauma, ja võib kellegi peo ära rikkuda, sest ta on kunagi varem saanud trauma ühe peokorraldaja õest. No pole tol õel ka midagist viga, ja ega õde süüdi ole... Õehh. Kui ma nagu teen suht tihkelt purjuspäi rumalusi, siis enamasti tekitan endale blamaazi ja vaenlasi juurde ei kogu... Sest ma plähmerdan lihtsalt ja tegelen omade asjadega... Nii ei tohi. Palun rohkem tolerantsi. Kui ei tolereeri teiste suhtes, siis miks peaksid teised vastu kenad ja viisakad olema?! URR!
Mudu oli väga tore. Amorpost. Fotograaf. Suupisted. Avavalss. Bool. Alo suurepärases ruudulises mehhaanikusärgis, Rein Piispää uksel külalistelt dokustaati küsimas ja nimesid listis vähemaks kriipsutamas. Trainu punane parukas. Kris nägi tõesti välja nagu keegi, kes võiks olla mu ema. Ja Alo idee, et kõik lähevad pärast samade riietega ööklubisse. Nojahh, kui ma oma kuldsed küünarnukkideni kindad eemaldasin, nägin ma välja täpselt nagu need briti poissmehi taga ajavad neiud Bonbonis -- üle keskmise õide löödud ja peavad kõrge kontsa pärast nurgas seistes lantima. Aga kuna hoopis Alol oli himu BonBonni väisata, sis pidi ta viisakd hilbud selga ajama, ma oleks tegelikult tahtnud näha teda seal keerutamas -- kiiver peas ja flanellsärk seljas. Ent mina oma beibevarustuse ja üle dekoltee ääre pudenevate rindadega tahtsin hoopiski Krahli minna. Ime küll, suurem osa seltskonda arvas seda sama... Kui aga Angelis kokteile imesime, väsis mu eksabikaasa ja ma pidin sealtsamast uued ja veelgi siredamad ja palju nooremad mehed kaasa rebima. Krahli. Kus ime küll, ma arvasin, et nemad Tallinna linnas ei käigi -- olid minu klassivennad. Palju jooki. Paljupaljupalju. Mäletan, et lubasin Ingmari sünnipäeva 100 eeku investeerida ja pahandasin teiste tüüpidega, et need oma head sõpra isegi 100 krooniga ei suuda toetada. 100 eeku - mis selle eest saab? 10 õlut. 3 õlut Von Krahlis. Natuke vähem kui 2 kokteili Angelis. Bussipileti täiskasvanule Tartust Tallinnasse. 4 majaveini mõnes Tartu suvalises söögikohas. 2 majaveini mõnes suvalises Tallinna söögikohas. Koogitüki Londoni kohvikus. Neljad suvalised chipsid kuskil Peckhami nurgataguses takeways. Ja bensukast saaks 99 eegu eest mingi plaadi, Eesti Suvehitt näiteks, 1 kroon jääks veel üle ka. Votnii, kallid klassivennad!

Kui ma järgmisel hommikul Gonsioris ärkasin, lõhkus pea valutada ja kerge oksehäda oli ka. Ei läinud küll proovima vetsupotti kallistada, inimeste shokeerimine on rohkem nagu Kerttu teema, eriti kui vannitoal pole ustki...
Ja siis vegetatsioon vanalinnas. Trainu töötuleib (mis küll osutus pärast Peetrikese leivaks) oli äärmiselt magus, veel paremad aga vürtsised nuudlid. Ja Moskva latte on siiski siiani üle prahi värk.