laupäev, september 03, 2005

Krrrrrr-krrrrrr-krrrrrrrrrrrrrrrrrrrr

Nii. Nüüd ma siis tegin seda.
Võtsin välja selle väikse kurja kõrisevat häält tegeva masinakese ja lasin tal oma jalad sentimeeter sentimeetri järel puhatks kitkuda. Õudne. Olen seda juba vist kuu aega edasi lükanud ja säärtel oli ka mõnus augustikuine ädal vohamas... Aga kussa saad Tallinnas glamuuritseda ja prouatseda, kui sukapüksist karv läbi paistab? Häbiks kogu meeskonnale!
Kingadel, mida ma mõtsin jalga panna, pole muideks kontsaplekke... Maitea, panen vist kilekotid ümber jala. Või võtan ema kuldkingad. Kuldkingad vist siis...
Okei, lähen pakkima...

Kommentaare ei ole: