hansalust

kust alustada?
osalesime massaga laupäeva öösel aktiivselt etnoläbul nimega Hansapäevad. eelmisel õhtul olin osalenud krisi, alo ja madisega orni sünnipäeva nimelisel vaiksel kenal üritusel crepis, mis lõppes sellega ,et me peale südaööd kahekesi aloga ülikoolikohviku terrassil kokteile ja veini tinistasime ning lõpuks päris plähmerdisteks saime. alo suurepärane hansakoostüüm pakkus läbi öise linna minnes vastutulevatele sigapurjus siganoormeestele palju rõõmu. meile pakkus jällegi rõõmu tarvo, kes tööl ainult naeratas ja vist suur midagi enam aru ei saanud ,sest külastajaid oli liiga palju...
aga laupäeva öösel tegi massa peale paari õlle manustamist ettepaneku väisata mingit punast telki, kust puhkpillimuusika kostis, ja seal mõned hoogsad jalakeerutused teha... ühesõnaga, polkale kutsuti.
polka oli tore. kuna keegi ei tantsinud ,siis saime uskumatu tähelepanu ja kiiduavalduste osaliseks. ovatsoonide saatel lahkusime peale esimest tantsu.
kuna kõik kohad olid täis või hansapäevade puhuks oma hindu kergitanud poole võrra, siis suundusime jällegi vana hea zavoodi poole. tellisime kardulast ja leiba ja õlutit. zav oli mingeid uskumatuid hansainimesi täis, alates saksa pensionäridest kuni ühe noormeheni ,kes tuli sinna koos oma emaga.
peale umbes kolme noormeest ,kes meie (st. minu ja massa) laudkonnaga liituda tahtsid/liitusid olin ka mina päri massaga, kes juba õhtu alguses teatas, et mehed on tõsised sead ja ta tahaks kas lesbiliitu astuda, või kui sinna ei võeta, siis vähemalt mingisse feministide ühendusse.
kõigepealt ründas meid rastapatsidega ja habemesse kasvanud härra H. Härra ja minu tutvus algas siis, kui ma kunstkooli astusin. järgmisel päeval oli mu joonistuseksam, ent ei suutnud end eemal hoida pangest, kus miski gruuvi suvine pidu oli. lasin end H-l kenasti koju saata. minu paraadna ees ajas tüüp pika nuselemise peale oma peenise püsti ja ütles haledalt: "vaata mis sa minuga teinud oled!" no mis ma ikka teinud olin... mitte midagi erilist, läksin ära tuppa. tol suvel sain esimest korda pihta, kui shallow ja snoob ma tegelikult olen. läksin ometigi järgmisel päeval ikkagi eelmainit noormehega deidile. tuli välja, et ta oli minust 10 aastat vanem, töötas valvurina, kunagi tahtis trumme õppida, aga midagi tuli vahele. kui ta ütles, et ta isa on bussijuht ja õde töötab kaubamajas, hakkasin kõva häälega naerma, nii et pidin oma tooliga selili käima. minu jaoks uskumatult naljakana tunduv fakt, et noormees on pärit ideaalsest töölisklassi perest ja ka ise sinikraena jätkab, polnud temale hoopiski nii vahva ja sinna need asjad jäid.
hiljem käisime küll tema juures vägagi gruuvidel aftekatel, ja ta tundus isegi toreda aseksuaalse mõmmibeebina, kuid nüüd zavoodis lähenes ta meile kindla eesmärgiga, mida ta ise väljendas sõnaga "nussima" :S
vaevalt olime h kusile peletanud, ja mina vetsujärjekorda läinud, kui massale tikkus lauanaabriks keegi nelja-viiekümnendates pisut habetunud härra, lapik mahla/viinajoogiga pudel tagataskus. härral tilpnes uskumatul hulgal narmaid tema koleda beezi nahktagi käiste küljes, nägi välja, justkui oleks nahkhiir okastraati lennanud. onu olla end väga vabalt tundnud, meie praeleivkastmest korra keelega üle tõmmanud ja siis samasse taldrikusse soolapähkleid puistanud. kõike seda puhtast heldusest ,muidugi. kui ma tualetist tagasi jõudsin ja seda veidrat härrat meie lauas nägin ,ning ta plähmerdades midagi mulle selgitama kukkus, siis ilmselt mu esimeseks ja viimaseks lauseks talle jäigi: "härra hirvekütt, korjake oma oad siit taldrikust kokku ja minge minema, me ei taha teid enam oma lauda!". hirvekütt lahkuski, et meid pärast väljas veel kimbutada, nii et massa suurest ehmatusest istuli kukkus.
peale narmasmehe lahkumist läks massa omakorda nina puuderdama. meie laua kõrval tatsus keegi suure seljakoti ja hansapäevaliste ürbiga noormees. nägi niisugune siiras ja tore välja ja kui ta küsis ,kas võib meie lauda istuda siis olin nõus. niikuinii pidime varsti minema hakkama. ent ometigi ei suutnud ma itsitust tagasi hoida ,kui noormees rääkima hakkas. vääääegade pikaldane jutt oli see ,mis sealt tuli... minu küsimuse peale ,kust ta niisuguse uhke liitrise glasuuritud õllekannu saanud on, vastas ta uhkusest paisudes, et tema võitis publiku lemmiku auhinna ja see anti talle siis meeneks ja et ta on parim korvipunuja. ok. korvipunuja. märkasin kolesuurt musta umbes 89'aastast pärit elektronkella ta randmel ja hakkasin kahtlustama ,et tegemist on pooletoobisega. pooletoobine või mitte ,igatahes käivat ta tartus kolm korda aastas laatadel korve müümas ja punumas. kuna tal oli kaasas terve suur seljakott koos matiga, siis loomulikult küsisin ma, kuhu ta siis end külili kavatseb heita (eiei, enda kõrvale ei tahtnud teps mitte). "mul on korraldajatega kokku räägitud, et ma võin sealsamas pargs oma korvide juures magada..." (täpne tsitaat kusjuures!)mille peale naasnud massa arvas ,et ka meie peaksime liikuma hakkama, et mõnda väärt põõsaalust mitte käest lasta.
koduteel üle kaarsilla liitusid meiega viisakad keskealised hollandi onud ,kes meil käe alt kinni võtsid ja "kauneim linn on eestis tartu" laulsid. massa sõnu ei osanud -- tema oli siis kõigest väest tantsida keksinud. peale silla ületamist tegid härrad kummarduse ja soovisid viiskalt head ööd. meile avaldas hirmsasti muljet, et miskid onud võivad ka siuksed viisakad ja galantsed olla. tore oli:)