eile oli siis meie kurikuulus esimene jalkamäng.
mina, kris ja tarvo redutasime TÜ harjutusplatsi ümber ja lootisme leida avatud väravat või siis vähemalt mõnda pragu, kust end sisse pressida. no tarvol poleks end aia alt sisse libistamisega probleemi tulnudki, kuid mina ja kris...
kinni mis kinni.
läksime siis kunagise vene keskkooli platsile, nüüd asub seal kroonuaia kool. kartsin, et keegi kuri majahoidja tuleb võõrastega pahandama ja kartsin ,et mingil hetkel peaksime käituma nagu kroonuaia kooli kasvandikele kohane :)
enivei. keegi pahandama ei tulnud, varsti liitusid meiega aare ja raivo koos oma taani sõpradega.
jalgpalliväljaku keskpaik oli murust täiesti lage ja tolmas hirmsasti, meie uhke sinipunavalge pall oli hetkega räpapalliks moondunud. teine räpapall veeres väljakut pidi, kui aare mulle vasakult suure hooga lähenes ja mina seda oma pika tuka tõttu loomulikult ei näinud. kukkusin külili, kokkupõrge maaga oli vägev, kostis mürts ja tolmu lendas. kintsu peal on nüüd sinine muhk, võiks olla ka suurem tselluliidikühm, kui puuduks värvierinevus. pahkluud on ka ära kraabitud, saan nüüd aru, miks jalgpallurid säärekaitseid ja põlvikuid kannavad.

pärast kodutrepil rääkisime tarvoga pikalt. kirjandusest. :D ja kuna mul on kivirähu "rehepapp" ikka veel kuidagi teema, siis arutasime pikalt sellise tegelase nagu Külmkinga olemasolu üle. eesti folklooris pole siuksest tegelasest küll midagi kuulda olnud. vähemalt mulle pole küll kuskil siukest tegelast silma jäänud. rehepapus oli külking miski linnukujuline kuri koll, kes kokku pandud surnud koertest... no saa sa aru... igatahes arvasime me, et külmking võib vabalt avatud rõduustest sisse hiilida ja end näiteks voodi alla peita. ja siis arvasime ,et külm tuulehoog, mis mööad tuhies, oli kindlasti härra külmkinga tekitatud.
kui ma tuppa astusin ,siis vaatasin voodi alla. külmkinga polnud. sulgesin rõduukse, et ta salamisi pimeduse varjus sisse ei saaks hiilida ja pugesin ise teki alla. tekk on muidu soe küll, aga pika trepi peal istumisest oli tagumik külmaks läinud ja jahedus ihusse pugenud. pidin veel paksu vatitekigi peale võtma. igatahes, tunne oli selline, nagu oleks külmking ise voodisse pugenud...