kustutasin just ühe kõige tähtsama inimese oma msn-st. tema minu ka. ja seda mitte sellepärast ,et me oma sõpruse oleksime otsustanud maha matta, vaid et seda hoopis päästa. kuidagi kummalisel kombel ei tüüta me teineteist laivis kunagi ära... isegi kui oleme 24/7 koos. proovitud, mingit piginat kummaltki poolt ei ole kostnud. ja meie draamad on alati ainult ühel teemal: kas võtta takso või minna jala.
ja enamasti hakkab tülin msn-s, sest sis ma saan rahulikult "möliseda", nagu see teine pool väga vihaleajavalt ja tabavalt väljendub. ei tea, mis mind reaalsuses mölisemast takistab? jällegi mõni neist salapärastest toorestest energiatest mängus?
:P
seekord suutsin ma siukest jama klaviatuurist välja võluda, et õigust jäi ülegi, kui mind mölisejaks nimetati. kui asi päriselus oleks toimunud ,siis oleks vist taldrikudki lennanud... oehhh ,aga kas pole vahel siiski tore kiusu ajada ja ironiseerida?! siiski, päris elus pole ma pooltki siuke jõhkard nagu msns... nagu juba täna öeldud, ma olen vanakoolinaine, tahan pikki telefonikõnesid!
edaspidi tähistame me seitsmendat juulit kui msnivaba päeva. oli ka juba aeg!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar