kolmapäev. 12.49.

ma ei tee midagi. vessumaja hakkab ilmet võtma. midagi hirmsat sealt igastahes tuleb. mai saa aru, miks on vaja süütut kassiauguga ust lappida...? no oli eelmistel omanikel kass... kelle liivakast ilmselt vetsus oli või kes koguni potil oskas käia... meil pole. aga auk oli tore. kuna meil uksel seespool haaki pold, siis sai alati praaznikute ajal vetsus olles varbaga kassiaugust viibutada, et keegi rahulikke asjatoimetusi segama ei tuleks. sealt on ka potilistuja rõõmuks igast vahvaid asju sisse topitud: mänguloomi, krepp-paberit, kui vetsupaber otsas, siis pabersalvrätikuid, kui keegi istujale helistab, siis on august mugav telefoni ulatada... ja nii edasi ja nii edasi. üldse armastasid eelmised elanikud igale poole mingeid auke tekitada... köögi ja elutoa vahele. maitia, mugav salatikaussi ulatada? meie näeme hirmsat vaeva, et vana väljanägemist, st seina, tagasi saada... ja mu onul on eriti rumalad naljad. ja ta ei söö leiba. ema ostis nüüd kapi kolme sorti saia täis. ja praadis eile õhtul valmis mingi jäleduse. elu on igav, võiks siis vähemalt erootilisi unenägusid olla, nagu kõigil teistel viimasel ajal... ja siis cvkeskuse kutsenõustamistest soovitab mulle soojalt järgnevaid ameteid: arst õpetaja raamatukogutöötaja/arhivaar sisekujundaja krediidinõustaja klienditeenindaja raamatupidaja sotsiaalhooldaja eripedagoog einohh, arstiks ma hakkan küll! kohe!