fiction!

mu elu on tänu blogile uskumatult avalikuks saanud... klubis küsivad klassivennad näha tegelasi... tahaks öelda, et tegu on fiktsiooniga ja ka ma ise olen üks väljamõeldud karakteritest... et ma olen utoopia, et mu nirgist sõbranna pole tõeline, et tegelikult ei eksisteeri ei kunstikooli, kreppi ega klubi tallinnat. et martini ma mõtlesin välja. et toomase prototüübiks on üks mees, kes mulle ühel külmal ja tuisusel veebruaripäeval tänaval vastu kõndis, must mööda läks, ja keda ma hiljem enam kunagi näinud pole... et krisi juures pole kunagi mõnusaid veiniõhtuid olnud ja seal pole mitte kunagi aknalaual vahvleid küpsetatud... et trainu pole kunagi veetnud minu juures pikki laupäevahommikuid, mis vältavad varajaste õhtutundideni... tegelikult ma ei taha ju, et tegu oleks fiktsiooniga...