bambus hambus

jälle on tartu linn toreda ja ilusa söögi- ja tsillikoha võrra rikkam. stiilne aga hubane (liiga tihti on stiilne ja steriilne), suht väike... no mõnus. kujundaja oli puusse pannud kahe asjaga: ehkki vessud olid oranzi ja pruuniga peaaegu stiilsed (aga natuke nagu oksevärvi ikka ka), siis nullis kõik ponnistused ära vedelseep, mis küll oranzhis pudelis, aga millele "lux" peale kirjutatud ja kätekuivatuspaber, mille asemel olid salvrätid roosidega karbis... nagu oleks jazziplaadil järsku üllar jörberg lällama kukkunud... riis oli kenasti roheliseks ja oranziks värvitud, niiett alguses arvasin, et meile kogemata porgandisalat miski rohelisega lauda toodi. kas oli see nüüd näljaste või bambuse viga... aga pärast ühte riisi, ühtesid nuudleid, kana kastmes ja tsing tao õllesid oli meil martiniga tahtmine ikkagi mäkki minna ja burgereid järada. low budgetiga üliõpilane ei soovi just tihti midagi seesugust kogeda...:S (kui ma just enne pidin krambid saama, kui ma oma pangaarvet vaatasin. [egon! pralletus anhelis ei tule kõne allagi!]) ometigi on tartus suurepärane odav joomakoht, kus kolm õlut saab kahe hinnaga. esmaspäeviti just... sis edasi anderi lossi tänava residentsi, kus tüübid vist juba laupäevast mingit praaznikut peavad. igastahes hakkas elamine juba parmupesa ilmet võtma. vaatasime "spuni", tekkisid kahtlased paralleelid... mu ema otsustas iseseisvalt minu nädalavahetuse äraoleku ajal hakata meie WC-d disainima. kui ta mulle pühapäeva hommikul (kui mul oli järjekordne elupohmakas) helistas, et mu käest nõu küsida, sis vastasin, et kui tal asjaga nii kiire on, siis otsustagu ise. oligi. ma tean, et tal on isegi värv ostetud, aga ma ei tunne selle vastu vähimatki huvi. natuke solvav, see teeb peaaegu sama välja kui ma ifist kindulstuse ostaksin... jääh...