mulgimaa langenud ingel

ega ometigi ikkagi ei mindud diskole. kallis trainu oli mulgimaa päälinnas oma õpiresidentsis ja kutsus meidki lahkeste. tudengiteatrite festivali avapidu.
4 rõõsat ja toredat noort õllet ja viina joomas, siis plaksutamas ustavalt kaasa oma heale sõbrale taneljannile, kel küll lauluand puudub, kuid kes seepärast ometigi nurka konutama jää ega suurele püünele teed ei otsi. mõned tantsud, mõned viinad, marit kuskilt selga saanud tiivad... väike napsune inglitiibadega tüdruk seletamas valjuhäälselt hiiu kandle tähtsusest ja keskkonnahoiust, sealjuures igalt möödujalt suitsu küsides. igatahes olid 2korrust varsti sulepuru täis läperdatud ja sulgi jätkus veel nii lugematuteks labajalavalssideks ning muudeks rahvalikeks jalakeerutusteks kui ka keksimiseks def räädu ja hiljem poppide 80's lugude ajal.
kui peale pidu langenud ingel väsinult madratsile vajus, siis teiste lõbu alles algas. täpsemate kirjelduste eest võib keegi kohtusse kaevata, aga mängus oli 4 laia musta siidipaela, puust pannilabidas, teelusikas (külm), apelsin (üsna pehme), triinu püksirihm (roheline), triinu ise (piitsutaja, apelsinikeerutaja), mariin(siduja, lusikaoperaator), martin(passiivne pool). kõik toimus osalejate vabal tahtel ja nende enda soovil.
päevasel kaltsukatuuril ostsin martinile kõige fantastilisemad 3 SÕRMEGA sõrmikud (saekaatrimehed viskavad viis) ja massale toreda salli. trainu sai mingid eriti suured labakud, mis näevad välja kui poksikindad. poksis mind nendega. üsna ebameeldiv, ma pean ütlema, rihmaga sirkat saada on ikka poole mõnusam...
:P

issandissand

kas täna minnakse tõepoolest kluppi diskole?! lihtsalt seepärast, et kallil mammukesel jooksid taanis juhtmed kokku? ja praaznikut on vaja... issand... mu diskoriided on juba aastaid tagasi vaestele lastekodulastele annetatud, kes nendega ilmselt prostitueerimas käivad...
boogie night, special, erispec, dresskõudi nõutakse ka...
aimaivõimaivõimaivõi...

terve posu napakaid teste, mida ma lihtsalt jumaldan!!!

Your Brain is 80.00% Female, 20.00% Male

Your brain leans female You think with your heart, not your head Sweet and considerate, you are a giver But you're tough enough not to let anyone take advantage of you!

What Gender Is Your Brain?

You Are the Very Gay Tinky Winky!

Purple with a gay pride symbol... how could he not be gay? And that red purse is divalicious!

What Gay Childhood Icon Are You?

Are You Romantic or Realistic?

You Are 14 Years Old

14 Under 12: You are a kid at heart. You still have an optimistic life view - and you look at the world with awe. 13-19: You are a teenager at heart. You question authority and are still trying to find your place in this world. 20-29: You are a twentysomething at heart. You feel excited about what's to come... love, work, and new experiences. 30-39: You are a thirtysomething at heart. You've had a taste of success and true love, but you want more! 40+: You are a mature adult. You've been through most of the ups and downs of life already. Now you get to sit back and relax.

What Age Do You Act?

+o(

tunne on selline, nagu oleks teerull üle sõitnud. pool ööd oksendada... hmmm... vähemalt mõjub kehakaalule hästi...
aikuialb...
baari-kristjan oli televiisuris tugevaim lüli.
homme panen ka mandlioperatsiooni aja kinni...

garnier ja piits

tänane "kodu keset linna" oli tõeline juuksevärvireklaam. kui kleerikene hakkas garnier' reklaamis rõõmsameelse teismelise tütre emana esinema, kel suurepärane ja särav värvitoon, mis katnud ka hallid juuksed, püüdsin sarja jälgida: kuidas siuke muutus ka kajastub...
kakerdab helen köögis ringi, rätik peas, kilekindad käes, värvipakend laual, kui tuleb ema.
"miks sa mulle uksele vastu ei tulnud, ma mõtlesin, et jälle pole kedagi kodus ja uks on teil lahti jäetud!"
"ahh, näed..." laiutab helen oma kilekinnastatud käsi "värvin siin pead,"
"niisama ise värvidki või? mingit vesinikulõhna küll tunda pole!"
"nojahh, pidigi mingi looduslik värv olema,"

katsin kõrvad kätega, sest kartsin, et edasi tuleb jutt sellest, kuidas värv katab ka hallid juuksed ja annab särava värvitooni ja kohevuse ning kuidas jojobaõli hoolitseb juuste eest juurtest otsteni...
ja kui lõpus näidati lõike homsest osast, sis seal oli mu meelest mirtel pohlal ka juuksed tumedaks värvitud ja see väike tegelane ka kahtlaselt tume... eriti aktiivne kampaania?!

eile öösel jällegi vaatsin kanal 2 pealt mingit eriti kinkyt saadet dominatest. koledad paksud üleneljakümneviiesed mutid, kes peksavad ja alandavad edukaid ärimehi... ja saavad selle eest pappi... ja seksima ei peagi...
millest tekkis mul ja massal täna tyrikohvikus jällegi uus idee... kuidas siukest teenust ainult eestis reklaamida? kas oleks ka turgu? või tahavd eestlased täispaketti, st ka kõva keppi? saates oli küll üks suur kappmees väiksesse teenijatüdrukukostüümi riietatud, nahkmask pähe aetud ja kaela ümber rihm pandud. tegelane oli sis kööki aheldatud ja tegi seal kodutöid, proua domina käis teda ainult aeg-ajalt piitsaga ergutamas... pärast küüris vaeseke (hmm, kaheldav) ka vannituba, kasutades vahendit, milleks polnud meile hästi tuntud cif, vaid jif...

a u nas bisnisplan!

kui kaks kena tüdrukut istuvad eedenis pingi peal, kõrval on suur paberkott siidritega, siis võiks arvata, et nad on tavalised tsikid, kes natuke napsu võtavad ja siis diskuteeki lähevad. aga kui ühel neiul on lühike seelik ja väga punased huuled ja väga must silmameik ja väga kõrge kontsaga saapad ja teine on eriti lühikese seeliku ja võrksukkadega, punaste üle põlve saabastega, vulgaarse roosa põseruuziga ja end aeg ajalt eriti haisva lõhnaõliga tupsutab? kas tegu on prostituutidega või mitte? kas turvamees peaks nad välja viskama või mitte?
jah, täpselt nii ootasime eile massaga, et meid takso peale korjatakse ja vandusime, et kõik mehed on sead, sest üks neist meil nii kaua oodata laseb...
ja pärast varastas trainu taksobussist neljaharulise mutrivõtme...
ja koduteel kuskilt hoovist ühe väga niru luua...

ometigi üleeile sai teoks tehtud minu ja massa suurepärane idee: kui pole raha minna kohmikutesse tsillima, siis võib alati akna taga seista ja vaadata, kuidas teised sees tsillivad.
inimesed on üllatavalt rõõmsad ja suhtuvad väga positiivselt sellesse, et 2 neidu ja 2 noormeest akna taga lihtsalt seisavad ja vaatavad. lõbus kamp zumi akna all viipas igal juhul, et me ka sisse tuleks, ka suudlevatses tudengites olid väga toredad inimesed... tuline kahju, et pool kuus nii ebapopulaarne on, seal kadakate vahel akna all oleks suisa rõõm luusida...
ja lõpuks sai massa ka ninapidi pange aknasse upitatud, aga kuna kell kaugelt üle südaöö, siis ei paistnud isegi kokka ega koristajatädi.

ja sellest bisnisplanist tuleb hiljem juttu (vihje: oma osa on mõistel "fellatio")

kasseongiarmastus?!

15 more years to go...

kui keegi väga suvaline poola mees, kes ütleb, et oskab käe pealt tulevikku lugeda, ütleb kuskil zavoodis õlleklaasi taga, et su elu armastus tuleb alles 25 aastaselt ja et sul on ajud olemas... siis on see kõik väga hea. aga kui ta ütleb, et su väga hea sõber elab kuskil 35 aastaseks... ehkki ta praegu 20 ja ei plaanigi vanemaks elada... ons normaalsuse piires see, et sa lihtsalt nutma hakkad? sest mõtled, et tõepoolest, 15 aasta pärast teda pole...? indiid, 15 aastat since now... it was 1990... umm... polegi nii kaugel?!

married with children

eile helistas mulle kaeblev ja pisarates nirk. küsis, kas mina olen see halb inimene, kelle väljamõeldis ta on ja kes tema elumaatriksit määrab. hea kui ma oma asjadegagi hakkama saan, saati siis teiste elu määrata... juhtunud oli see, et vaene nirk, niigi blond, ostnud endale veel blondeerijat. mis aga vastu ootusi ei blondeerind, vaid muutis nirgi rebaseks. igasuguse loogika vastaselt olid massa heleblondid juuksed muutunud kõrvitsakollasteks. pampkin mis pampkin... andsin talle oma blondiiniaegadest jäänud lillat pissivärvi blondi neutraliseerjat. eks näis mis sai. täna oli suurepärane kõhuvalupäev, ehkki oleks pidanud olema toimekaim päev üldse. mina olin aga sooja kotiga voodis ja kui liiga valus oli, sis ma mitte ei karjunud, vaid üritasin laulda ümiseda. niikuinii ei meeldi naabritele mõlemad variandid, pakun, et olen päris hea röökija, aga lauluannet mul küll pole... keegi ülakorruselt õpib klaverit mängima... koerapolka tuleb juba päris sedamoodi välja nagu meie teises klassis viiekesi ühel klaveril klimberdasime. ja kõige parem osa tänasest päevast oli "tuvikesed". vaatan seda erilise mõnuga peale seda, kui birgit leidis, et ma olla pegiga väga sarnane. seekord oli sis peg jube nördinud, et kõiki ümberkaudseid naisi käis keegi jube piiluja piilumas, aga teda mitte, oli piiluja juba viie päevaga kõigile naabrinaistele kaks tiiru peale teinud, aga peggy kõndis ikka masendunult oma uhkes hommikumantlis lahtise magamistoa akna all edasi-tagasi. ja pressis oma depressiooniga al'ilt viis päeva järjest pooleminutilisi seksisessioone (nagu ma aru olen saanud, on see maksimum, mis al suudab ja seda enamasti 2 korda aastas) välja. purutüdinenud al otsustas siis ise piilujat mängida ja ronis, sukkpüksid peas, redeliga pegi akna taha. et peg oli vannitoas, siis üritas ta kuidagi tähelepanu võita, tehes "boo!" ja muid koledaid häälitsusi. kõige parem asja juures oli see, et al lõpuks üritas ta ka piiluja häält teha... :D kui keegi ikka akna taga vaikselt mitu korda "beep!", "beep!", "beep!" ütleb, siis on ilmselgelt tegemist piilujaga ja kiiremas korras tuleb helistada politseisse...

pink tuesday

aga 1 meie esikusein on nüüd S 1060-R30B. ja kellel pole värvipass veel päris peas, siis see tähendab pingiroosat! ehk... nohh väga roosa igatahes... ja täna lõin ma oma esimese messengeri emoticoni. selleks oli sibul. ja siis proovisin teha suudvesistavat smailit, millest ma ammu puudust olen tundnud, aga paintis tuli see kole ja adobe oma ei osand ma siuksesse formaati ümber panna, et seda msn-i brausida. ahh mind arvutikäpardit! hmm, ja enne pressis ülakorruse parmuonu meie uksest sisse. nüüd ma saan aru, miks ema ust kogu aeg nii kiivalt lukus hoiab. parmuonul oli triibuline omikumantel seljas ja ta tahtis vist, et ema talle üle-platsi-putkast pudeli odekat tooks. nutsakas kahekrooniseid oli tal igatahes pihus. veel mainis ta haleda häälega, et hakkab kohe surema...ema on meil kalgi südamega naisterahvas ja ta surus vaese parmu ees ukse kinni. ma ise oleks sedasama teinud, aga ma kardan, et mul poleks jõudu jätkunud...

fiction!

mu elu on tänu blogile uskumatult avalikuks saanud... klubis küsivad klassivennad näha tegelasi... tahaks öelda, et tegu on fiktsiooniga ja ka ma ise olen üks väljamõeldud karakteritest... et ma olen utoopia, et mu nirgist sõbranna pole tõeline, et tegelikult ei eksisteeri ei kunstikooli, kreppi ega klubi tallinnat. et martini ma mõtlesin välja. et toomase prototüübiks on üks mees, kes mulle ühel külmal ja tuisusel veebruaripäeval tänaval vastu kõndis, must mööda läks, ja keda ma hiljem enam kunagi näinud pole... et krisi juures pole kunagi mõnusaid veiniõhtuid olnud ja seal pole mitte kunagi aknalaual vahvleid küpsetatud... et trainu pole kunagi veetnud minu juures pikki laupäevahommikuid, mis vältavad varajaste õhtutundideni... tegelikult ma ei taha ju, et tegu oleks fiktsiooniga...

juhe nagu natuke koos...

kui juba klubitallinnas tuleb täitsavõõas tsikk meile rääkima: "te kaks olete ikka jubelahedad!" vms, siis on asjad halvasti. 1) polnd teda mittekunagi omaarust näinud (vt. ka minu jube nägude mittemeelespidamine) 2) te kaks. te kaks?! wtf. ma pole nõus olema üks kahest! MINA! (vt. ka mina olen egomaniakk) 3) klubi tallinn. :S ma saan eru, et mõnes kohmikus oled mõnele ettekandjale heade tippidega silma jäänud... aga klubis tallinn... ma pole ju enam 18, või mis? ei tohiks enam päevast päeva mööda klubisid kargutada, enamuse aega peaks raiskama eneseteostusele ja muule siuksele... eneseteostuslik klubituur... ahh, aga vägevad ringmängud sai eile korraldatud! päikeseratas, päikeseratas -- kui sellest ornile räägime, siis saame 5 punkti -- ringmängude kuninganna on ise aktiivsest peoelust tagasi tõmbunud. pooo-lee üksiiiiii üüüüükski maaaaaa... kas peale laulvat revolutsiooni on nii palju inimesi üldse selle loo ajal kätest kinni hoidnud ja kõva häälega kaasa laulda röökinud?! kõik meie deela. et huvijuhtidel omad huvid :D

remont teise eesti moodi

kogu kamm sai alguse möödunud nädalavahetusel, kui ma pühapäeva hommikul suure peavaluga kunderi tänava residentsis voodis lamasin ja võimalikult vähe nii liigutada kui mõelda püüdsin. telefon. ema. "nii, me nüüd läheme onuga vetsu jaoks uut värvi ostma, mis värvi me ostame?" (eye-rolling smiley) mida ma oleks pidanud vastama? "osta seda sinakasrohekat hallikaspunase varjundiga " või " ma arvan, et S 3010-R40B võiks olla, ahh, tegelt, liiga morbiidne... teeks hoopis mingi S 1060-R30B? jajahh, sadolini värvid!" ometigi pole mul värvipassi voodi veeres ja pähe pole ka õppinud (võibolla peaks?) ja jällegi läksin vana head teed: sisistasin midagi telefoni ja viskasin selle käest. vastupidiselt mu ootustele oli värv ikkagi ära ostetud... ja tänu oma ignorantsusele seisin ma täna lõpuks valminud vetsumaja uksel... einohh, progress on märgatav... sinna "teise eesti" poole. justnimelt. et ma selle tulemuse nimel olen kannatanud omas kodus haisvat ja vahetpidamata suitsupause pidavat onu, kel pole värvidest suuremat aimu... kellel on eriti rumalad naljad ja piinlikud jutud... kes on valgusti värviga kokku läkerdanud... ja riiulid maitiamismehhanismidega seina pannud... ja veel natuke riiulivärviga läkerdanud... ehk olen ma jällegi liiga kompromissitu? ma nõustun, et on asju, kus tuleb järeleandmisi teha, aga oma kodu pole küll see koht... ma arvan, et kui järgmine kord vetsus remonti tehakse, siis regressina tuleb meile siia kuivkäimla (kolmas eesti). mõtle, kui kena oleks siis korterit müüa: kuulutusse kirjutaks: "olemas internet, kaabel tv, telefon, dush, kuivkäimla, kesklinna piirkonnas, ilus vaade, korteriühistu..." egas midagi, annabki pisut rustikaalset hõngu (just, hõngu!) paneelmaja korterisse... kui mu ema nii väga tahab heategevusega tegeleda, siis oleks võinud ju onule miski papi kohe üle kanda ja meile normaalse remondimehe tellida. ma usun, et oleks kokkugi hoidnud. ilmselt oleks remont ühe päevaga ära tehtud, ja poleks pidanud kuulama seda lõputut jada "bljääde" ning igisemist teemadel, et lae alla ei ulatu ja liiga pime ja lateksiga tehtud seina ei jõua liivapaberiga hõõruda... maivõimaivõimaivõi!

show-off

kõik algas sellest, et mul oli juhe koos ja meel must selle napaka remondi pärast. hakkasime sis martiniga vermutit jooma. lihtsalt niisama. lambist.
alguses oli üks vermut. siis oli kunagisest alles jäänud poolik. siis üks viinapõhi -- finito.
millegipärast tuli irmus tahtmine kluppi minna.
ometigi kaabiti kapist kõige uhkemad hilbud kolmapäevase peo jaoks välja... mul kõrge konts, martinil värske king...
kui ometigi klubitallinnas tuli ikka veel kõik breezerid ära osta.
ja inimestele täielikku hobuseiba ajada. who ate april 9th, can throw it out.
siukest praaznikomi pole juba ammu olnud...
kõige tipuks on mul kulmus muhk. martinil on käemarrastus, kui ta lahkudes päksu takso taha kadus: oli martin, enam pole, on jälle... 8-)

ja kui ühelt poolt painajauned ära kaovad, siis tulevad nad kuskile mujale asemele...

ja ometigi läks vägaülipohmane neiu täna hommikul vara hambaarsti juurde. mõtlesin isegi visiidi känsellida, et arstitädi ei saaks mürgitust sellest pahnitist, mis mul suust väljub. no läksin ikkagi. kõik on elus. ja ma armastan oma ammbaarsti! ta ütleb õele:" marikene, anna seda täidet sealt!" kas saab veel midagi nunnumat olla?
võibolla käterätt hiina kase küljes?

kolmapäev. 12.49.

ma ei tee midagi. vessumaja hakkab ilmet võtma. midagi hirmsat sealt igastahes tuleb. mai saa aru, miks on vaja süütut kassiauguga ust lappida...? no oli eelmistel omanikel kass... kelle liivakast ilmselt vetsus oli või kes koguni potil oskas käia... meil pole. aga auk oli tore. kuna meil uksel seespool haaki pold, siis sai alati praaznikute ajal vetsus olles varbaga kassiaugust viibutada, et keegi rahulikke asjatoimetusi segama ei tuleks. sealt on ka potilistuja rõõmuks igast vahvaid asju sisse topitud: mänguloomi, krepp-paberit, kui vetsupaber otsas, siis pabersalvrätikuid, kui keegi istujale helistab, siis on august mugav telefoni ulatada... ja nii edasi ja nii edasi. üldse armastasid eelmised elanikud igale poole mingeid auke tekitada... köögi ja elutoa vahele. maitia, mugav salatikaussi ulatada? meie näeme hirmsat vaeva, et vana väljanägemist, st seina, tagasi saada... ja mu onul on eriti rumalad naljad. ja ta ei söö leiba. ema ostis nüüd kapi kolme sorti saia täis. ja praadis eile õhtul valmis mingi jäleduse. elu on igav, võiks siis vähemalt erootilisi unenägusid olla, nagu kõigil teistel viimasel ajal... ja siis cvkeskuse kutsenõustamistest soovitab mulle soojalt järgnevaid ameteid: arst õpetaja raamatukogutöötaja/arhivaar sisekujundaja krediidinõustaja klienditeenindaja raamatupidaja sotsiaalhooldaja eripedagoog einohh, arstiks ma hakkan küll! kohe!

:D

hommikuti tulevad vahetevahel head mõtted!!! kas neid siis kuidagi ka teostada annab... ;)

urr...

nii. onu kakerdab meie korteris juba teist päeva. tundub nagu teeks midagi. aga võibolla ka mitte. midagi tehakse vetsuuksega. ma ei saa rahulikult oma mõnusat piimakohvi ja imeilihommikut veeta. eilne külaskäik lossi tänavasse põhjustas tõelise mmsside saju. kella 11-st öösel kuni mingi kolmeni... iga tunni tagant... tele2 on täisvärd. alles täna hommikul maabus sms teatega, et mul on kõnepostis 2 UUT sõnumit. üks oli küll reedest... mul on ikka veel heteromeestemürgistus. vaatasin selle peale meaculpa naiste tutvumiskuulutusi ja ma ei tegi kumb suurema mürgituse tekitas... jäh.

bambus hambus

jälle on tartu linn toreda ja ilusa söögi- ja tsillikoha võrra rikkam. stiilne aga hubane (liiga tihti on stiilne ja steriilne), suht väike... no mõnus. kujundaja oli puusse pannud kahe asjaga: ehkki vessud olid oranzi ja pruuniga peaaegu stiilsed (aga natuke nagu oksevärvi ikka ka), siis nullis kõik ponnistused ära vedelseep, mis küll oranzhis pudelis, aga millele "lux" peale kirjutatud ja kätekuivatuspaber, mille asemel olid salvrätid roosidega karbis... nagu oleks jazziplaadil järsku üllar jörberg lällama kukkunud... riis oli kenasti roheliseks ja oranziks värvitud, niiett alguses arvasin, et meile kogemata porgandisalat miski rohelisega lauda toodi. kas oli see nüüd näljaste või bambuse viga... aga pärast ühte riisi, ühtesid nuudleid, kana kastmes ja tsing tao õllesid oli meil martiniga tahtmine ikkagi mäkki minna ja burgereid järada. low budgetiga üliõpilane ei soovi just tihti midagi seesugust kogeda...:S (kui ma just enne pidin krambid saama, kui ma oma pangaarvet vaatasin. [egon! pralletus anhelis ei tule kõne allagi!]) ometigi on tartus suurepärane odav joomakoht, kus kolm õlut saab kahe hinnaga. esmaspäeviti just... sis edasi anderi lossi tänava residentsi, kus tüübid vist juba laupäevast mingit praaznikut peavad. igastahes hakkas elamine juba parmupesa ilmet võtma. vaatasime "spuni", tekkisid kahtlased paralleelid... mu ema otsustas iseseisvalt minu nädalavahetuse äraoleku ajal hakata meie WC-d disainima. kui ta mulle pühapäeva hommikul (kui mul oli järjekordne elupohmakas) helistas, et mu käest nõu küsida, sis vastasin, et kui tal asjaga nii kiire on, siis otsustagu ise. oligi. ma tean, et tal on isegi värv ostetud, aga ma ei tunne selle vastu vähimatki huvi. natuke solvav, see teeb peaaegu sama välja kui ma ifist kindulstuse ostaksin... jääh...

võitlev sõna. laupäeva öö vastu pühapäeva.

"tead, tartus on vist kõigil naistel suured rinnad..." "hmm... ja mul?" "sul on ikka ekstrasuured!"

älis peeglitagusel maal

ükskord seisin peol riidejärjekorras ja tundsin, et keegi lõhnab gucci "rushi" järgi. ehkki ma pole teap mis võõrastega jutu algataja, küsisin järele... oligi rush. pealeselle oli tsikil sama värvi sinine kott, mis samamoodi nagu minu omagi risti üle rinna oli tõmmatud. ja tumedad juuksed. jäime pikemalt lobisema. tore oli. alles tüki aja pärast märkasin, et tüdrukul on samasugused saapad kui mul. okei, nüüd läks asi juba kahtlaseks. vahetasime igaks juhuks numbreid... kui järgmisel päeval msn-s oma ulmelisest kogemusest kadunud õega rääkisin, siis kahtlustati mind igalt poolt imelises purjusolekus ehk deliiriumis olemises. et küllap ma seal suure peegli ees kõõlusin ja omaenese peegelpildiga juttu puhusin... no viskasin siis tsiki orkuti profiili ette ja juba ohhetati: issandjeesus, kui spuuki, samasugune sitsiilia lesk... point selles, et kui ma selle sitsiilia lesk 2-ga täna msn-s rääkisin, siis andsin talle meie londoni piltide aadressi ja ohhimet, peale esimest pilti küsiti: "see oled sina seal, selle rohelise-hallitriibulise pluusiga?" jahhh....? "mul ka muideks selline! :D" :D:D:D kän ju biliiv it. ma kahtlustan, et tal on kapis veel midagi... midagi, mis mulgi...

unt kriimsilma 4 ametit

täna turgatas pähe veel üks eriti hull töö. kollekstsioneerin mõtteid eriti nõmedatest ja mõttetutest tööotstest... tänane suur idee: krevetipuhastaja! et on mingi lint, kus on keedetud krevetid peal ja neilt tuleb käsitsi kõik söömiseks kõlbmatu eraldada... ja seisad seal iga päev 8 tundi. lõuna ajal on pool tundi pausi ja päevas võid kasutada 3 10-minutilist suitsupausi. (idee tuli täna lõuna ajal, kui riisi sisse mingi peotäie krevette koorisin. oi, oli tüütu!) tuletan meelde, et varasemad valikud on olnud: 1. esimesel kursusel jagasin oma kursakaaslastega ideed, mille järel nad mind paar nädalat kahtlustava pilguga vaatasid... et siis kui ma ükskord talvel bussipeatuses seisin, sõitis mööda kõnniteed väike liivakuhjaga kastiauto, kus onu sees istus (jahh, liiva sees) ja sealt labidaga liiva libedale ja lumisele kõnniteele soputas. ma mõtleisn, et kui kool läbi sis siukest tööd peaks ikka oskama. 2. vahepeal olen proovinud küll ühte, küll teist nõmedat tööd, aga eelmisel suvel tuli idee õunakleepsukleepijast. sama teema, mis tänaselgi: lint, 8 tundi jne, aga krevettide asemel on õunad ja igale tuleb kleeps peale panna. kui ma enne kraani all õunu pesin, siis tuli see jälle meelde. mis pagana kleepsuliim see on, et need stikkerid nii kindlalt õuna küljes kinni on?! 3. ja siis üks suurepärane idee, millest ma ilmselt varemgi olen kirjutanud: londonis oleks kena seista metroos ja öelda mikrofoni päevast päeva, aastast aastasse viisakal häälel: "mind the gap! mind the gap! mind the gap!" mingi aja möödudes hakkaksin kindlasti selle joru vahele sama rahuliku häälega ütlema: "fuck you", "asshole", "mind the dick", "võta suhu" ja muud siukest. et tekiks niisugune efekt nagu "fightclubis". on ilus perefilm ja järsku on üks kaader pornot. aga kõik arvavad, et nad kujutasid seda endale ette ja keegi ei julge juttu teha. ja täna vaatasin "dreamers'it". tõsi ta on, kui esmavajadused pole rahuldatud, pole kultuuristki hingekosutajat. lõdisesin külmas ruumis ja ootasin filmi lõppu. ühel peategelastest olid massa huuled.

hmm

does it make any sense?!

You're known for starting trouble. But you play it cool. Besides, no one can resist your sharp eyes and quick wit. *They* eat from the palm of your hand. Though you have weaknesses, which may have deadly consequences, you, are resurrected, as if the gods themselves breathed immortality into you. Take the What Pulp Fiction Character Are You? quiz.