laupäev, september 11, 2004

plätu

nüüd on siis järele proovitud ka medikamendi ja alkoholimiks... topeltlaks. olgem ausad, olen vägagi võimeline plätustuma ka lihtsalt alkoholi tarbides (vt ka eelnevaid post'e).
niisiis, ingmari sünnipäev, mängitakse lõbusaid seltskonnamänge, enne teadsin aliast ja seda sildi kleepimise mängu, seekord õppisin õhinaga uut: quarterit. miski kopikas tuleb klaasi sisse saada ja siis saab öelda, kes ja mida joob. millegipärast taheti, et ma jooks. viint.
ja eks ma ise tahtsin ka juua ju...
ja siis muutus massa siilipurgim***iks (muidu on ta vahel moosipurgisiil, aga taavi oli ka kvarteris kaotanud ja sassi läks), triinule valati kogemata morssi pähe, minule vasakule jalale morssi ja paremale punast veini ja siis oli vaja köögis veel juua. ja saigi plätu valmis.
korterisse tuli politsei, sest öösel tegelikult inimesed magavad ja ei mängi kõvasti röökides aliast.
siis sai öistel tänavatel ka tantsu löödud, minu ebakindlaks muutunud jalgade tõttu mitte eriti graatsiliselt.
ja siis ma loopisin juba kuskil köögiaknast koledaid tomateid välja:S
ja juba oli takso koos massa, ingmari ja kristiinaga.
kui me oma paraadna ees taksost välja tulime, siis oli sissepääs juba hõivatud. esimese korruse noormees oli ennast kenasti ukse ette kerra tõmmanud, ei jagand ööd ega mütsi, ei reageerinud kõnetamisele ega peksule. kui massal lõpuks õnnestus end uksepraost sisse pigistada ja korter kolme ukse taga kella lasta ja teatada, et "teie poeg vist magab seal väljas ja takistab sissepääsu trepikotta" ning ülivihane proua satsilises öösärgis ja karjuv pereisa uksele jõudsid, oli poiss ühe hetkega püsti ja karjatas "urood!".
jääb vaid soovida, et mul oleks alati keegi hoolitsev isik jotamas kaasas, et ma kuskile niiviisi ripakile ei jääks...

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mihkel siis siinpool:
te sunnikud läksite niivara ära:( oleks võinud seltskonda jääda. pidu kestis juu kuni kella kaheni päeval edasi.

Anonüümne ütles ...

dohohohoooo? kaheni? eksole, kell pool üks vanama juures ma jõin juba veini ja mõtlesin, et kas see ongi see parmuelu, kus peaparandus nii vajalik on.