Follow the lily!

See tõõtuleib on magus ja töötujoogid hakkavad iseäranis kenasti pähe.
Nii et pärast kaunist päeva nimega "There is fine fine line between recruitment and waste of time" otsustasime minna Aitoriga Camdeni baare kammima.
Oma valge pluusi, halli sekretäriseeliku ja kaheksasendiste kontsadega olima ma muidugi kõike muud kui kohalikud. Aga küsige kelleltki kes hoolib.
Igatahes, esimene koht Camden High Streetil -- Camden Rock Cafe. Pänd ja puha, kuidagi meenutas Tartu Zavoodi. Ei, rahvas meenutas Zavoodi. Igatahes, igast kitarremehi vooris, üks oli iseäranis kaunis ja meie kaelad venisid pikemaks kui ta meie laua kõrval oma kitarri lahti harutades sügavale ette kummardus. Igatahes, minu maitsele oli see ubin küll liiga lai. Ja Aitor arvas, et temast niikuinii huvitatud ei olda...Ja bänd tegi mikriproovi. Aiai. Väga väga vannabii Green Day. Niet peale esimest pinti lahkusime, et võtta natuke hiinatoitu ja otsida uut kohta. Ei leidnud midagi, aga mida edasi, seda kahtlasemaks tegelased muutusid... niet tagasi.
Vahepeal oli kaunis laiaperseline meesisend Rock Cafes lavale astunud ja laulu valla löönud. Väga väga vannabii Bryan Adams. Halb.
Suhteliselt metroo lähedal on üks tänavake alguses pikitud ilusate tillukeste stiilsete baaridega. Kõige trendym oli puupüsti täis, aga kena oriendi stiilis baar koos happy hour'iga täitsa lage. Mai Tai valmistati ikka päris ananassist. Ja Crystal Japan oli ka päris hea. Aga kuna see õhtu oli wide arse õhtu, siis rikkus pilti keegi neiu, kes oma üsna laiade puusade ümber oli väga rohelised püksid kiskunud ja siis seda tagumikku hööritas. Tema pisut kitsam kaaslane hakkas end imelikult võdistama kui miski kariibi-maiguline muusika algas. Ja neil oli sõber ka. Rather tramp looking must vanamees, kes neiukestele lahkesti pudeli bubblyt ostis ja seda siis nendega jagas. Ma ei saa aru.
Ilmusid Elisa ja Inaki, kes aega raiskamata tüli hakkasid kiskuma ja üsna ruttu, Elisa ees ja 30 sekundit hiljem, Inaki järel, lahkusid.
Niisiis. Jälle kahkesi. Popis baaris olid mõned kohad vabanenud. Õlled. Laua sisse oli monteeritud mingi 80´lõpu arvutimäng,kus mingid kuubid ja putukad ja sõjalaevad ringi sibavad. Alguses paistis see äge, aga umbes poole tunni pärast katsime selle ajalehega, vastasel juhul oleks üks meist epilepsiahoo tagajärjel haiglasse viidud.
Aitor pistis endale kotti õllepudelisse torgatud iirise. Koos pudeliga, loomulikult.
Kui me tuubi sisenesime, siis võeti loomulikult pudel koos lillega kotist välja ja teatati valjult: "Follow the lily!".
Istuma sattusime kellegi imeliku Hong Kongi onu vastu, kes kõigile oma kalkuniviile pakkus, ja proua ta kõrval, kes oli ka ilmselt mõned veinid kulistanud, rebiski rõõmsasti midagi. Mina vabandasin end, et olen taimetoitlane. Loomulikult, kust taimetoitlased tulevad...?
Estonia, what planet is that?
Err... It's in Eastern Europe, actually...
Siis segas vahele äsja kalkunit rebind blondiin, kes seletas Hong Kongile põhjalikult, kus ja mis ja miks Estonia ning teatas siis mulle: "He is from Hong Kong, all he knows is Hong Kong!"
Sõbralikud inimesed seal rongis.