mis need mõtted olidki

See on lihtsalt perverssne, kuidas mingil ajahetkel sul on nii hirmus palju ideid ja mõtteid peas, ja siis kui arvuti taha istuda, on kõik lännu...
Kui end pühapäeval lilleturule minema asutasin, avastasin, et rahakott on lännu. Ja, kusjuures, ma isegi tean täpselt, kunas ja kes... Mingi fakin tegelane, suht asotsiaalse välimuse ja mingi jakiga käsivarre peal... Ma juba tean küll natuke, aga siiski jäin rahulikuks kui oma käekotti üle vaadates seal telefon alles oli... Ma ei märganud rahakoti puudumist, sest tavaliselt pole mul klubis seda kaasas... Sel hetkel, kui ma enda selja taga kahtlast liikumist nägin, sain ma küll kolevihaseks, ja ilmselt, kui ma oleks rahakoti puudumise avastanud või ku mu telefon oleks lännu olnud... Ilmselt poleks sellest varganäost suurt midagi järele jäänud -- vastu seina pekstud pea võivat minna afektiseisundis sooritatud veretöö alla ja kohus mõistaks mulle kaks nädalat tabletisöömist ja valges pikkade käistega särgis ringi liikumist mõnes kenas kõrge aiaga asutuses, mida ma niikuinii vajan, nagu Reimo teadis järgmisel päeval arvata.
Nõme on jällegi uusi kaarte muretsema hakata, aga kuna viimasest kotikaotusest pole rohkem kui pisut üle poole aasta möödas, siis pole suurt midagi kogunenud. Rõõmuga avastasin, et NI kaart on mul passi vahel, Tesco kaardi saab uue, NatWest saadab mulle uue kaardi kuskil 2-4 tööpäeva joosksul ja Ühispangast saan uue kaardi kui Eestisse lähen, seni pean internetipangaga hakkama saama.
Nõme lugu küll. Esimese hooga vihastasin hirmsasti, sest just eelmisel päeval olin kellegile rääkinud, et ma ei viitsi muretseda enam... Las olla... Vahet pole... Ja samas pole depressiooni ka...
Ehkki viha sööstis must kaugele välja ja ma vandusin kahes keeles väga ropult, siis oli kõik juba lahtunud, kui ma Flowermarketil viie naela eest oma kuut punti valisin... Ja igal pühapäeval tuleb võtta õlut Brick Lanel... Ja kuna on nii palav, siis olen ma üliosav kulistama :) Ja inimesi tuleb vahtida ja kommenteerida... Mis on olnud mu lemmiktegevus põhikoolist peale...
Ja siis sain Alexiga kokku. Tuli Hong Kongist tagasi, ema tahtnud mehele panna seal. Alex ei saa magada ega süüa... Lahutasin ta meelt siis nii palju, et kõigepealt suutis ta Greenwichis ühes heas hiinakohas isegi peaaegu oma riisi, kaks ribi, pool kanakarrit ja pool loomaliha ja seenerooga ära süüa. Sellest oli ilmselgelt vähe, sest kui me lõpuks õlledega minu juurde jõudsime, siis nõudis ta krõpse, sest õlu muidu ei minevat.
Ja täna oli vegetatsioonipäev, alguses niisama voodis vedeleda ja oma idiootseid "erilisi meessõpru" klatsida... Ja me leidsime NIINIINIII palju ühiseid jooni... Ja kuna mõlemate ühised laused oleks: "Relax, don't worry about it... I'm tired... Can U do me a massage/bring me something/cook for me...", siis me otsustasime tänase päeva puhul mitte midagi teha, mitte millegi pärast muretseda, relaksida ja lebotada. Ja süüa... Kogu raha oma BellyBank'a ja sa ei pea kunagi selle pärast muretsema! Aktsiad ei kõigu, pankrotti ei tule ja keegi ei saa midagi pihta panna!
Tänasel pärastlõunal investeeriti BellyBank'a siis üks pitsa, pool baguette'i koos määrdejuustu ja tomatiga, natuke paprikat ja miskit oasuppi (sisaldus: 1 can chopped tomatoes, 1 can kidney beans, 1 can butterbeans, 1 can lentils, 1 can potatoes, 1 sliced carrot. Water, garlic, soy sauce, salt and pepper.) pluss sis õunakakud... Äkk. Praegu tuli minul veel pool purki konservmaisi... hmm...
Ja ma tunnen end väga relaxed ka hetkel... Mitte ei viitsi koristada ega midagi...