neljapäev, juuli 27, 2006

ema londonis vol 1.

Eile käisime kõik Tower Bridge juures ja Tower Hilli ümber tegime tiiru. Kujuta ette, 15 naela!!! Pigem viiks kellegi Saaremaale ja teataks: Sinu jaoks, pederast... (inside joke)... Siis edasi Püha Pauli katedraali juurde, kus keegi lipsustet härra põõsas põõnas ja läikivate kingadega härrased murul istudes lõunat võtsid. Ema arvas, et läheb Tartusse tagasi ja viskab end ka lõuinapausi ajal Kaubahalli esisesse parki pikali. Et siis kogu bisniseliit saab sosistada, et näe, see ja see on ulluks läind täitsa!
Edasi Covent Garden ja paar poodi... Sundisin ema punase lipsukesega pluusi ostma.
Tesco, lahkusime paari ciabatta, tomatite, brie ja kanakintsudega... Parki. Saanud vaevalt toidu manustada ja seedimisprotsess polnud mitte alanudki (tean, tegelt, see algab juba siis kui toit veel suus) kui võsast tuli välja keegi muta. Justnimelt. Out of blue, justkui oleks neil seal pesa või midagi... Jäi vahtima, küsis suitsu. Ütlesin, et pole. Tegi, et ei kuule ja küsis veel. Karjatasin: "NOOOOOOO, I don't smoke!" Muta võttis seda kui sõpruseavaldust ja tuli lähemale. For f*** sake, isegi EMAGA ei saa pargis rahulikult tsillilda! Küsis mu nime. Ütlesin, et see pole tema asi. Tema nimi olevat Michael jällegi. Kena, Michael, kas sa palun nüüd läheksid ja küsiksid kellegi teise käest oma tobi? Need seal kindlasti suitsetavad... Ja mu käsi viipab ebamääraselt kuskile teiste inimeste poole. Michael arvas, et ma olen väga sõbraliku näoga ja ta tagelikult ei suitsetagi. Jajahh, sõbralik nägu tähendab siin maal kenasid huuli, mida loodetakse oma peenise ümber tunda! Lõpuks suutsin veenda Michaeli tagasi võssa minema, ise samal ajal oma ridiküli endale lähemale tirides, sest mine sa tea...
Kõige selle mutanduse peale sai mu ema täna Brightonis kõige mõnusama ja poliitiliselt ebakorrektsema naljaga hakkama. Meie kõrval rannas lebotasid kaks musta prouat, kaasas trobikond tüütuid poegi. Mingil hetkel hakkasid kõik need pojakesed olenemata vanusest ja suurusest meie kõrvale suure hooga maasse auku kaevama. Või, noh, kiviklibu sisse. Kiva lendas ja ma leidsin, et kogu see rabin ja kabin härib mind, viskasin vaikse eestikeelse kommentsi emale: "Mis nad kaabivad seal, tahavad vist teisele poole maakera end välja kaevata..." ja kallis ema pomises sama moodi vastu: "Tahavad tagasi Aafrikasse vist..."
Aga Brighton oli muidu mõnna. Jahe õhk vahelduseks Londoni lämmatusele, meri, kajakad, väikesed tänavad väikeste poodide ja baaride ja kohvikutega...
Mhmhh.

Kommentaare ei ole: