Eile oli viimane tööpäev, mida oli juba ette samal ööl tähistatud ohtra alkoholiga... Kodutehtud pärismoijitod ja dringid Teabaris ja mehed... Mehed...
Ma mõtlen, ikkagi jälle, et järsku olen ma lesssssbi... Aga selle peale vist nii ikka ei mõelda, et järsku ma olen, vaid teatakse? Hahh, enivei, ma tean, et ma olen paremat väärt kui SEE. Kaks kuud ongi täis varsti, minu naljakad limiidid. 23-aastase kohta imelikult väikesed...
Ja ma olen loodud homoemandaks, pole midagi teha... Pole midagi paremat, kui vaadata, kuidas rõõmus pederast su keedetud suppi lürbib ja kiidusõnu jagab. Sest heteromees luristab selle lihtsalt ühe hooga alla ja ega nad vist maitset ei tunnegi.
Või olen ka mina omamoodi egoist ja ei soovi kedagi jalgu töllerdama. Asja idee polegi tegelikult selles, et ma ei taha endaga kedagi igale poole kaasa. Tahan küll, väga tahan, aga ma ei taha tunda seda nõmedat tunnet, kui mina kutsun ja siis viitsita/taheta tulla/ei meeldi miski. I still end up by myself. We all end up by ourselves, actually... From ashes to ashes... :D

Vaatamata kõigele sitale tunnen end hetkel üllatavalt hästi. Sitt on, on jahh, aga ma ei jõua enam isegi depresseeruda. plusskolmekümneviie kraadi juures polegi see vist minu puhul võimalik. Nii et järgmine destinatsioon...?! The Soe Maa.
Veel.
Ma üllatan ennast kokkamise vallas. Asjatan MIDAGI valmis (jahh, pole mõtet öelda, mida ma teinud olen, see on THE THING) ja see maitseb hästi. Ise ka ei usu:D. Kindlad asjad, mida ma teha oskan on: kapsasupp (Martini lemmik), hakklihakaste (Reimo lemmik), tomatisupp (mulle endale meeldib ja Sven jäi ükskord rahule ja Tannu ja Aitor seekord).
Väga segane, aga kui pole midagi aega kirjutada, siis mõnikord jäävad mõtted pähe kinni ja ei tule sealt enam ära... Ja siis on vaja kõik pühabaomikul voodis kiiruga kirja panna. Sest hiljem tuleb minna Flowermarketile ja Brick Lanele. Ja kohtuda Alexiga, kes Hong Kongist tagasi on... Hullud asjad on juhtumas ka selle tsikiga! Kõigepealt, siin on mingi tropp BF, kes saadab tutvumisportaalis kirju nii Alexile endale (sest tal pole profiilis oma pilti) kui ka tema sõbrannale... ja üldse... Ning kui Alex lõpuks Hong Kongis maandub, olles olnud 5 aastat oma emast lahus... Siis kallis ema on juba mõned asjad ära korraldanud. Noormees, kena ja edukas, aga ei taha oodata aastat, vaid on vaja abiellu astuda kuskil 3 kuu pärast!!! WTF!!! Keskaeg??? Alex oli endast väljas kui helistas, et ei saa magada ega midagi...
Mu ema saabub teisiba, eks näis, mis plaanid temal siis varuks on...