Eile hakkas kellegil hommikul pea valutama, nii et tööle minna ei saanud, kuid see peavalu paranes imekombel kella üheks, kui oli vaja kinno minna "Da Vinci koodi" vaatama. Johtuvalt eelmisest üritasin täna hommikul ka raamatuga algust teha. Film ju nii sitt polnudki kui kõik räägivad ja ma ette olin valmistunud, aga pmst jahh, kui raamat tõesti meeldib, siis selle järgi tehtud film tundub kräpp.
Jahh aga alles täna hommikul mõistsin ehmatusega millesse ma end mässind olen... Peale telefonikõnet kell 7.49 hommikul: "I think I lost my travelcard behind your sofa or something... Can I come over?!"
Tõepoolest, oli jah teine divaane vahele libisenud, aga mina olin öösärgis (mis polegi nii paha tegelt), meigivaba näo ja uniste silmadega (ok, seda on ka varem nähtud) ning mingi kahtlase ananassisoenguga (vaat see on täielik faux pas), mis eelmise õhtu dushi all käigust päehe oli jäänud... Ülimalt ebaapetiitne...
Ja seal pole ju midagi ilusat, kui tüüp võib kümne mintsaga mu ukse taga olla või isegi see, et ma saan helistada ja ta toast välja käsutada ja selleks läheb mingi vähem kui sekund... :(
Mr. Simon Tootingus on aga ikka pisut liiga kaugel...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar