Nii, mu identiteet kerib jälle täiega kokku-lahti...
Ja võibolla peaks ka mingi pikema jalutuskäigu ette võtma... Kas nüüd mööda hispaanja rannikut, aga üksi ja oma mõtetega... Aga ma arvan ,et mu mõtted hakkaksid peas karjuma ka siis, kui ma tiiru ümber Victoria pargi teeks. Üksi.
Et, mid huvitavad võrdselt umbes kolm asja... Ja et midagi juhtuma hakkaks, peab ette võtma pikemaajalise õppimise. Aga milline siis neist? Tunnen et olen nagu tuutukleidis tädike tsirkuses, kes peaks pea alaspidi rippudes trikke tegema... Ja mul on igast turvanöörid küljes... Mistõttu ma end enam vähem liigutada ei suuda. Aga samas ripuvad siin seal üsnagi haardeulatuses porgand, õun ja... ütleme... pudel kokakoolat. Porgand on maru tervislik aga tuleb enne ära koorida, õun on parem ja tegelt vist meeldiks mulle kõige rohkem, ja kokakoola on ühiskonna poolt heaks kiidetud, maitseb, aga jätab kahtlused...
Ja siis kogu publikum vaatab, mis ma teen ja kuidas käitun... Ja plaksutavad, kui ma üritan hammastega õuna tabada või kui mul õnnestub jalaga kokakoola pudel liikuma saada.
Robert andis nõu radikaalistuda. Uhh, kui ma vaid teaksin, kuhu poole...
Hea asi eilse juures oli see, et kui ma hispaanlaste elutoas istusin koos Itori, Elena ja Elisaga, siis räägiti lõppude lõpuks kogu aeg inglise keeles. :) Hakkab asja saama!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar