lalaaaaa

Almadovari osa on läbi, eile kogesin hetke Woody Alleni filmist, aga see on liiga isiklik, et siia kirja panna...

Nüüd on mingidki pidepunktid... Ootasin, ootasin, elu mängis mingid kaardid kätte... Mul on võimalus nad lauale panna... Hmm, kui ma niikuinii otsustada ei suuda, millist mängu mängida, siis võtan selle sama väljakutse vastu. 23. Kui tüdimus tuleb, siis ma arvan, et mul on aega midagi uut ette võtta.
Pealegi... Kui ma üleeile korra jalga sirutasin, siis hakkas muga rääkima Liz. Jahh, see ponituka ja persega proua. Proua pakkus selatas, et kui ma tahan stilistiks saada, siis ma pean hirmsasti pushima ja punnima, esialgu küll paar kuud oma jama tegema aga siis järjest ennast kõigesse sisse segama ja asjatama... Et sellepärast on Alex seal olnud juba 7 kuud, aga alles 2. levelil (junior ikkagi)... Ja tegelikult on vaja ikkagi natuke teooriat ka ja kui ma tahan, siis võib ta mulle oma kooliaegseid materjale tuua... Nii jupphaaval... Korraks nagu kukkus suu lahti mul, aga nojahh...
Ja mis tuli välja veidra kohvriga tegelase Normani kohta... tema on Kanadast... Aga siin vaid kuuks ajaks. Nimelt on tal kuskil vahtralehemaa avarustes oma juuksurisalong, aga ta üritab luua mingisugust exchange networki... Suhted on sisse seatud juba New Yorgiga, oma järge ootab Barcelona. Et siis igast kohast saavad juuksurid mõneks kuuks vahetusse minna, et kusagil mujal kätt proovida ja vaadata kuidas asjad vällamaal käivad...
Barcelona kohta... Et kui mulle see koht väga ei meeldinud... Ja nüüd peale almadovaritsemisi on sellel suisa halb-halb maik juures...Siis minu suureks rõõmuks seletasid Elisa ja Aitor täna mulle, kui shallow ja wannabe see koht on...

Jah, ja nüüd on asjad küll mitte committed, aga hoopis ausamad. Ja see tekitab tunde, et tahaks, et oleks rohkem committed. Aga samas, kus on liblikad??? Fakk. Ja ma tunnen puudust tast, kui ta terve nädalavahetuse ära on... Well, neljabast teisibani. Aga samas, deit laupäeval... Oh, what a bitch, serious polyandriac.