kolmapäev, oktoober 26, 2005

seks änd the siti

Vaatasin täna seda osa, kus Carrie Pariisi läheb. Meie tsikkide seast on teadagi Kärt see, kes seal linnas elamise plaane heietab. Aga kuna ma vaatasin seda õhtul, mil mu lennukini on jäänud... mingi 40 tunni ringis... (IIIKKKKK)... ja nägin kuidas Charlotte pisaraid veeretas, ja teised imelike nägudega ümber laua istusid... Nohh, hüvastijätt Parimatega pole vist nii suur probleem. Aga hakkasin tõepoolest nutma, kui Carrie oli juba Pariisis ja nägi läbi kohviku akna nelja sõbrantsi, kes mõnusalt laua ümber istusid ja ilmselt oma armu-, elu- ja muudest probleemidest pajatasid, võibolla kedagi klatshisid... ÄÄÄÄÄÄ... ja kas saab veel midagi tuttavlikumat olla. Kujutasin end juba ette mõne Costa või Nero akna taga, nina lössis vastu klaasi, jälgimas sees jutustavaid sõbrantse...

Mis mõnu on üksi sügisestes lehtedes sahistada?
Mis maitse on laupäevasel pannkoogil, kui seda peab üksi sööma?
Kas komöödia üksi vaadates üldse on naljakas? (Seepärast nad ongi halvemates sarjades seda naeru taustaks pannud)

Õnneks on mul hulga häid sõpse Londonis ka ees ootamas. Kui korterinaabrikandidaate on suisa mitu. Ja lennujaama tullakse vastu. Madratsit pakutakse. Kõike saab, kui vaja on...
Aga kui ma tahan Massat laupäevahommikuks?
Aga kui ma tahan lihtsalt seepärast tund aega lillepoes leti ääres seista, et Orniga juttu ajada?
Aga kui ma tahan, et keegi mind kõva sõnaga korrale kutsuks ja juhtme nii kokku ajaks, et ainuke variant on pusa korralikult lahti harutada, nagu ainult Trainu seda oskab?

Ja kui mul on PMS, kas siis keegi poistest, kellega ma koos hakkan elama, sellest ülepea aru saab?
:D


Okei.
Vähemalt oli täna ilus päev. Millele eelnes kahjuks kole öö (niuksuda oma ema magamistoa ukse taga, ise vähimatki aru saamata -- see peab küll iga 22-aastase täiskasvanud inimese unistus olema).
Aga päev oli ikkagi kõigile mu öistele hirmudele vaatamata päikseseline ja karge ja eestimaine.
Ilmselt toimus minu viimane söömaaeg Crepis. SEE salat. Ja ohtra piimaga kohvi. Ja Birzit. Pärast seda hulga mahalangenud lehti Toomel ja palju pilte.
Ja siis Kerli. Paula on suuremaks kasvanud, ikka näost laiem kui pikem, vägeva topeltlõuaga ning kõrvad on teisel kui kapsalehed. Kaks hammast, mida ta oma lõbusa konstantse titeirve ajal osavalt keelega katab, on alles hiljuti suhu tulnud. Igatahes suutis Paula minu sealoleku ajal endale koguni kaks korda miski junni püksi organiseerida, minu telefonil osavalt (ilmselt hammastega) numbri 77777 ("valitud number pole kasutusel") valida ja seejärel oma pissipotiga toas ringi rallida. Pott oli õnneks tühi.
Õhtul tuli Trainu kohvriga minu juurde ja oma ahastuseks märkasin, et see on NIIIIII väike. Igatahes mitte piisavalt suur, et sinna kogu oma elu ära paigutada. Mõtte raamatutest matsin kohe maha. Mõni suur lemmik, või midagi, mida pole lugenud? Milline neist lemmikutest? (Järsku see Almadovar... seal on mingi pühendus ka, ja raamat ise on väga õhuke...) Midagi kunstitarvet? Ei. Pole ruumi, pastellid murduksid ja maalimiseks pole seal ilmselt ruumigi. Pliiatsid? Kurat, midagi värvilist ikkagi tahaks. Aga akvarellis olen ma käpard ju... Oma padjapüür? Ei mahu. Mitu paari saapaid? Kingi? Millised tennised? Millised shampoonid, kreemid? Kas ainult öösärk või pidzhaama, või hoopis mõlemad? Mitu salli? Ja kus on need pagana Eesti kirjadega kindad? Ja oma kolmekümnest ridikülist... MILLINE?

Londonisse koliva 22-aastase naise elu on raske.

1 kommentaar:

ALARI ütles ...

saada siis minu poolt karelile & kompaniile tervisi ja edu saarel, eniveiz - mul endal ka plaanis suvel big beni taustal paar pilti klõpsata, juhul kui ma wales'i muusikakonkursil osalen (aga mul eelmine aasta samuti reisiprojekt ebaõnnestus, niiet...teine variant on bratislava :P)

mina olen vist see õnnelik, kes siis pariisis sõidab kunagi ja kuna seal sõpru ja tuttavaid ei ole, siis ma hakkan oma kodus tasuta majutust pakkuma, iseasi kas keegi seda tahab :D

ja sured tänud modellikarjäärile kaasa aitamises, tõsi küll, see vist kukkus läbi ennem algust :s (peaksin süüdistama vist oma telefoni või siis oma kallist sugulast, tahtsin näha kas progress toimub või mitte, pühapäeva hommikul purjakil koju treffi avapeolt minnes otsustas telefon mulle edastada teate, vahet pole, et kaks päeva hiljem...)

ma siis hakkan jälle ornit tüütama, üks vahe käisin üle päeva lilli ostmas :D, eks ta vaatas ise ka imelikult

edu saarel!