Must ongi uus must

Eile pidin kuldsete tähtedega minema ja Martini uue ahju peale kirjutama ühe oma tohututest elutõdedest. Sõnastus kuidagi nagu: "Kui keppida, siis uhkusega!"
Asja point on selles, et kui kellegiga bängida, siis bängida sellisega, kelle pärast hiljem häbi pole. Käesolevaga võib kogu meessugu veega alla lasta oma härrasmehelikkuse ja kusagilt tekkinud arvamuse, et nad on jõle viisakad, kui nad oma kireööd enda teada jätavad (ha-haa, jätavad nad jee!). Kui nad on pandavad, siis räägivad naised niikuinii ise ka, ja kui nad pole, siis nad ilmselt ei saagi.
Ometigi kirjutasime kõike muud ja hoopis minu mantlitaskust leitud roosa kriidiga. Madis kirjutas venekeelse roppuse. Kris Massa juhtimisel "Ally Mcbiil" (sama asi on kirjutatud markeriga ühe pargi tänava maja peale, Massa näitas seda mulle koduteel) ja joonistas Mickey. Massa tegi nirgiuru...
Õudsalt mõnus oli. Mitte see nirgiurg. Kogu õhtu. Peaaegu kogu Tartu-punt, keda ma tähtsaks pean. Ehkki Trainu pommis mind terve õhtu küsimustega, miks mul nii tõsine nägu on ja keda ma igatsen. Ütlesin siis, et tahan koju Raili juurde :P.
Täna puistasin ma teise pärli, küll Martiniga kahasse 65/35, ma ütleks (krt, meil neid pärle ikka jagub):
"Kui fertiilses eas naine titevarvastest rääkima hakkab, siis on asjad halvasti"
Asja kontekst oleks talvine sünnitusmaja, kus ma paaripäevase Paula kukeseenevarbaid imetlesin ja nendest vaimustusse sattusin ja sellega nii mõnedki oma meestuttavad endast välja suutsin viia. Lause teine pool viitabki sellele, et enamasti tunduvad asjad halvad olevat sellele teisele poolele. Jahh, mõned mehed pole ikkagi kahjuks vaimustatud väikeste jalgade padinast ja ilusast abielust. Ma ka mitte. Väiksed jalad jooksevad ilmselt kusagil aasta 2012 paiku. (Aga äkki varem, kui leidub keegi, kes paneb tundma, et väikesed varbad on just hetkel kõige tähtsamad ja ilma koos olemiseta enam kuidagi hakkama ei saa...? Või hoopis hiljem?)
Enivei. Praegu on veel see margialbumi täitmise aeg. Titealbum jäägu tulevikku.
Ja siis päeva komplimendiks oli nending, et suhe minuga on läbi aegade kõige parem suhe üldse... (Ah, mis te nüüd...)
ja homme on Red Hot Jazz, kus kevad ja sügis 2004 sai kõik korrad käidud. Ja küll aeg lendab, näe juba sügis 2005.
Ja moes on ikka must.