Olen siin magamistoapõrmandul läpaka taga.Andestage seepärast näpukad.
Tallinnas oli jube spliin. Kahlutada läbi sopaste tänavate ilma mütsita Kalamajja tüdrukute juurde, kus mulle kohe putru sisse hakati toppima. :D Tegelt oli see vahva... Raili on ju ikkagi NII tore. Mõlemad Anneliga andsid oma pildid kaasa ja puha.
Siis Dotsendiga sööma. Selle aja peale keeras kõhus juba nii hirmsasti, et tellitud kana ei tahtnud alla minna. No lõpuks ta läks ja siis järgnes viinashopping, mille järel nägime Falcki turvameest, kes ühe ninasõõrme kinni pigistas ja teisest rohelist tatti välja purtsatas. Ja kordas sama teise ninasõõrmega. Sellele järgnes hüsteerilise naeru hoog minu poolt. Ja siis jällegi spliinitunne: mis ma seal Londonis ikka teen?
Lennujaamas valdas masendus, kõik olid ju minuga hüvasti jätnud ja kui tavaliselt on vähemalt 6-8 inimest, siis seekord olime emaga kahekesi :( Aga vahet pole. Saingi temaga lõpuks natsa kahekesi juttu ajada.
Mu kohver oli 22 kilo, st. 20 kilo minu asju ja siis täpselt 2 kilo need viinad,mille ma hiljem lisasin. Käsipagasist kougiti välja patareilaadija, mis oli viisakalt punase soki sisse topitud, et ta midagi ei torgiks. Nägu sai mul küll sama punaseks kui sokk... Piinlik lugu.
Nagu tavaks, pidasid mind Eesti Õhu crew liikmed mind jällegi Briti kodanikuks, ega andnud mulle mingit tarbetut immigratsioonipaberit ja ma pidin seda valjusti selges eesti keeles küsima. Nagu selgus, ja rumalad stjuuardessid seda ei teadnud, läks seda vaja ainult mitte EU kodaniukele...
Raivo oli vastas ja aitas mu pagasit erinevatele rongidele upitada. Ilm on soe, nagu oleks Eesti septembri algus. MÕNNA. Ja siis ma võtan nüüd ametlikult tagasi sõnad nende kananäoliste briti meeste suhtes. Neil on siin kuskil 1 peatus enne meid pesa vist... üks superilus läks maha ja teine tuli kohe sealtsamast peale. Ja suur võimalus, et tegemist oli heteromeestega.
Praegu sõime, Sven joob (jälle), ja meie matsutasime Kareliga iigelsuurt pulgakommi süüa. Ma peaaegu mahutasin selle enne omale suhu. Ja sis kõik on järgemoodapüüdnud seda omale suhu venitada... Ma arvasin, et kommi võiks vahelduseks padja alla ka panna... Hühüüü.
Meil on tore. Ja just öeldi, et nii hea, et ma tulin. Süda läks kohe soojaks, teate....
Ja. See mu paganama Islandi unistus on lähemal kui ma arvasin...
;)
neljapäev, oktoober 27, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar