esmaspäev, aprill 25, 2005

nädal mu elust

kurdetakse jätkuvalt mu viimaseaja ebapiisava blogimise üle. niisis:

esmaspäev, 18. aprill
tegutsesin millegi kallal agaralt terve päeva, õhtul teatas ema, et läheb järgmisel hommikul tallinnasse. kas ma tahan kaasa? jaa! sõnumid vajalikele inimestele, kas võetakse vastu. 2 positiivset, 1 negatiivne vastus. negatiivne aga üllatas mind telefonikõnega, mis oli täis kevadist särtsu. konversatsioon sisaldas muuhulgas muret kevadiste öökülmade pärast, lillesibulatrende ja siiski jäi õhku rippuma küsimus: kunas toimub türi lillelaat?
teisipäev, 19. aprill
vara üles. tallinn. valisin stokist välja püksid, aga kappasin veel terve linna läbi, et lõpuks väsinud jalgadega tagasi punkti A jõuda. eine angelis (vt. eelmine tekst). säästumarket, õhtusöök. ei väsi kiitmast raili imemõnusat penthouse-boheemipesa kalamajas. iga sein ise värvi ja kõige lillama seina taga mõnus magamispesa, mida valvas küll väga väntsutatud, kuid see eest karismaatiliseks räbaldunud rebane.
kolmapäev, 20. aprill
baltijaamaturg ja 4 kollast kassipoega. kui ma kesklinnast bussijaama kõndisin, siis põikasin poole tee peal keskturule ja ostsin sealt endale rediseid. ja bussijaama r-kioskist viimase akadeemia, milles oli mõnus jutt kahe vanainimese ja nende natuke kiiksuga poja turulkäimisest ja kuidas pereema lõpuks ingliks muutus. kõrvalistmel rääkis üsna ebaatraktiivne noormees pool teed telefoniga. valjusti ja vene keeles.
õhtul sõime martiniga terve karbi raffaellot ja palju VANILJEjäätist. mingeid seedehäireid kumbki ei täheldanud.
neljapäev, 21. aprill
ärkasin lõuna-ajal, endal kindel plaan kooli minna. massa, kellel jubeigavad keemiatunnid, tegi poppi ja tuli ühe kookospähkli (purustati haamri abil minu rõdul) ja mangoga (tükeldati köögis suure choppimisnoaga). elutuba muutus järsku mõnusaks piknikuplatsiks, kus vaheldumisi ekspressi loeti ja telkut vaadati. sattusime tv1000st kahe suurepärase filmi peale "hiina odüsseia" (muinasjutuline, sõna otseses mõttes kostüümikomöödia) ja miski ispaanja komöödia, kus surnud režissööri kolm päeva jää sees hoiti, et kole koomik ikkagi filmis peaosa saaks.
kui õhtul lõpuks korraks msn-i istusin, suutis mariliis mind umbes kolme minutiga ära klubisse rääkida. nojahh siis. et me lõpuks jällegi suure ja uhke ringmängu korraldasime, seda ei tasu vist mainidagi, aga et me vol. 2 garderoobis tegime ja see üsangi suureks paisus, selle üle olen ma suisa uhke. loomulikult oli vaja statoilist läbi minna ja minul ja T-l vaja kogu kroonika ohtrate kommentaaride saatel läbi vaadata.
reede, 22. aprill
juba teist korda sel aastal suudan ma õhtul enne hambaarsti miskile praaznikule sattuda. kuivav suu ja jäle hambatohtri vatt igeme ja huule vahel ei sobi sugugi kokku. ma ütleks, et pohmakaga pole mingit vatti vaja, ilatootmine on niikuinii miinimumini viidud!!! tädi suristas ja seletas, et igemega on kõik korras ja tublilt tulen ikka tihti arsti juurde.
õhtul vaatasin üksi "american pie2" ja ei olnud üldse masendunud.
laupäev, 23. aprill
maale, vanamale ja vanaisale torti. kena. kaapisime võimalikult vara linna tagasi, sest õhtul olid külla lubanud tulla täditiinad koos onukaljudega ja tädimaied ja neile oli vaja midgist hambaalust meisterdada. pean ütlema, et meil käib küll sünnipäevadeks söögi tegemine nagu kunstikoolis hindamisteks valmistumine: viimasel minutil, enamasti ühe tunniga, improvisatsioon ja vahel tuleb isegi midagi täitsa head välja. minu improvisatsioon, mis algas küll paar tundi varem, sisaldas väikest muudatust guestlistis. et ma üksi jalgu ei kõlgutaks ja suurte inimeste tarkade juttude ajal lakke ei vahiks, otsustasin endale mõned mängukaaslased külla kutsuda. kutsututest jõudsid kohale massa, kärt ja martin. kõigi üle oli ütlemata hea meel. suutsime isegi mu ema ja tädimaie vodkamartiiniusku pöörata. pärast siis meie neljakesi kluppi, mina nägin oma sünnipäeva puhul, mis algas taksos suure hurraa ja musitamisega, välja nagu prostituut. tiss elu eest dekolteest kohe välja hüppamas, huul punapunane. et ma pärast afterpartyl küll homomeestele oma sukatrippe ja kanamunasuurust sinikat, mis sealt küll teps mitte seksikalt välja ei paistnud, näitasin... see selleks. klubi oli tore, massa hõljus ringi ja jõi esimene kord üle kahe aasta viint. kaisutas madist, võrgutas miskit meest, aga jättis selle siis laseri abil eemaldatavate näodefektide pärast maha, korjas üles uue mehe ja tassis selle meiega aftekale. polnud küll täiskuu, kuid õhk mu ümber surises homoerootikast. kolmnurgad. tohutud kolmnurgad ja mina seal keskel... kas palun saaks nii, et kõik ajaksid oma asju omaette ja jätaksid minu mängust välja... et ma ei peaks kuidagi mingeid numbreid ja silmapilgutusi edastama... ja et ma saaks lihtsalt kõigi nendega sõber olla...
nojah, võibolla ma kardan, et kahel, kelle seltskonnas mul muidu niiiii tore on, kas eraldi või kolmekesi koos, leiavad teineteist ja jätavad mu kõrvale? ilmselt mõned geimehed minuga lihtsalt seepärast sõbrustavadki, et mu ümber juba on suurepärane assortii kauneid homosid (ja kui tekib mõni kena heteromees, siis ahistatakse tedagi ja teadagi... streitmees ei kannata lihtsalt kogu seda õukonda, kes muuhulgas ka talle lilli kingib, välja...)...
igatahes. tore oli see laupäeva öö. ja pühapäeva hommik.
pühapäev, 24. aprill. sünnipäev.
pisuke pohm. aga mitte väga suur. mul läks seekord kergemini kui massal, kes tõstis hommikul välja konstantselt naeratava noormehe, kes küll kedagi teist peale enda pole vist suutnud naeratama panna ja tuli minu juurde pohmakat välja põdema. lissalt astus sisse, ronis teki alla, vaatasime veel mu uut filmiraamatut ja sinna see nirk jäigi... õhtuni. vaevalt oli nirk lahkunud, kui ellasid trainu ja kris. tulid "niisama korraks läbi". kris jäi küll esmaspäeva lõunani...
ehkki reedel oli arstitädi mu igemeid kiitnud ja hammast parandanud, siis hakkas pühapäeva õhtul pool suud hirmsat valu tegema. madis soovitas viinaga immutatud vatti suhu toppida... jälle vatt!!! maivõi! võtsingi trainu ja krisi vastu, endal vaniljeviina järgi lehkav vatt põses... oi parmaati küll!
kui me magama läksime, siis rippusid voodi küljes: sinine näpitslamp (ei vigise nüüd keegi siukse termini kallal), must siidipael, lipsuks seotud, roosad karvased käerauad. voodi ees vedlesid: "diivan" märts 2005, "diivan" aprill 2005, "di", aprill 2005, "1001 filmi...", peavõruga karvased valged jänkukõrvad, väga poolik pudel vaniljeviina, vatitupsud. voodis olid: kris, puhh, ilma kostüümita, mariin viinaga vatt põses. hoidsime krisiga mõlemad puhhi käppadest kinni. et puhh end üksiku ja kolmandana ei tunneks.
esmaspäev, 25.aprill
koolimaja. keegi oli kerttu punase sussi ära varastand ja me sobrasime maaliosakonna tohutus prahiriiulis. punane kingake jäigi leidmata...
õhtul massa ja ristoga sadamateatrisse "boob teab" vaatama. imelik. natuke suutis see etendus ikkagi naha vahele pugeda... ehkki selle žanrikuuluvus jäigi tuvastamata... mis tekitas segadust... kas on tegu absurdikomöödia või draamaga... aga... seda elulisem see tundus. päriselus võib ka esimene vaatus suisa komöödia tunduda, kuid lõpp kisub hämaraks... või vastupidi.

Kommentaare ei ole: