mis siis saab kui linnul on hambad suus?

kunagi mõtlesin, et oleks tore sukeldumine ära proovida. kuskil soojal maal, kristallselges meres, mis täis pikitud värvilisi koralle, kalu, krabisid, meritähti, krõnksus saba ja kurva näoga merihobukesi. mitte niiväga voogavaid vetikaid, imelikke molluskeid, hiidkaheksajalgu ja haisid.
"open water" kustutas igasuguse soovi kasvõi tiigipõhjagi vaadata. lähimate kuude jooksul vähemalt... sel aastal on siis rannahooajaga hooletu...
kui sven sama filmi olla dublinis vaatamas käinud, olla saal pooltühi olnud ja kuskil poole peal oli ainult mõni rumal iirlane vaatama jäänud... kaasa arvatud rumal eestlane sven. seekord sadamateatris oli peaagu täissaal ja keegi poole pealt ära ka ei läinud. eks eestlase meelelaadile siuke kole ja aeglane surma ootus istub, verega kaasa antud...

ja kui muidu käiakse kinos kord mitme kuu jooksul ja teatris veelgi harvemini, siis sel nädalal oli jube teine etendus. esmaspäeval siis "boob teab" ja täna "jelizaveta bam". satun ma ka siukseid absurditükke vaatama. ehh, ega ma ei kurda ja daniil harms, kelle tekstidele "jelizaveta" tugineb, on mu suur lemmik. eriti tore, et tegu üliõpilasteatriga, mäng üllatavalt proffessionaalne, kuid rekvisiitidega juhtus just täna hirmus palju äpardusi. nimelt prõmmisid kaks tegelast ukse taga ja ähvardasid selle maha lüüa, mõtleks, uks laguneski ära, tegelased aga prõmmisid edasi ja ähvardasid ukse "eest ära lõhkuda"... tegu juba tehtud, mis sa enam karjud... üks prõmmijatest oli mu endine klassivend ja kui lavale suhistas susside sahisedes miski vanapaar (nimitegelase vanemad), siis tundsin neis ära kunstikooli kasvandikud. gudrun suutis eide rollis äärmiselt proffessionaalselt hulluks minna ja vanataat öelda kõige targema lause: "vaata alati linnu suhu, et seal hambaid poleks, kui seal on hambad, siis pole tegemist linnuga!" (vaba tsitaat).
lähen ja laenan vist homme raamatukogust harmsi...