Ma smssisin Karelile täna nii poolretoorilise küsimuse: "Kas varblane peos on ikka parem kui tuvi katusel?" Või tuleb selleks, et tuvi sealt katuselt kätte saada, ohverdada varblane? Et siis mõlemad käed vabad ilusale linnukesele lingu panema??? Karel arvas, et ega käega lindu püüa, kui püss oleks, siis oleks ikka teine asi... Millega minu retoorika kaldus reaalsusesse tagasi: tarvis on ikkagi elusat lindu.
Hissand ma ei saa sugugi aru, kuidas mul ei õnnestu... Alex küsis täna, miks ma normaalsed maha jätan ja siis mingeid häirega tegelasi pean. Ma arvasin, et mul challengit vaja...
Samas, ma pean nüüd ausalt ütlema, enne selle suurepärase isendiga kohtumist ei mõlenud ma mingitele suhetele, vaid lasin niisama ringi... ja temaga välja minnes polnud tegelikult mõtteski midagi arendama hakata. Inime mõtleb, jumal juhib. Nüüd ma tahan.
Persse... Ja ma ei saa aru, kas ma peaks kaardid lauale panema ja ta käest küsima, kas ta ka midagi tahab, sest ta on võibolla algusest peale asjadest valesti aru saanud ja arvab, et mulle suhted ei meeldi, nagu ma talle alguses kuidagi vihjasin... Ja võibolla ta ei julge... Aga võibolla tema hoopis ei taha midagi ja ma raiskan praegu siin oma aega ja energiat selle varblase ehk mitterahuldava "suhtega" (st. suhtearendusega, sest suhtehaisugi pole majas). Mul on tegelt igast huvitavaid poisse küll, kellega kord nädalas dringil käia, mitte ainult seesamunegi... sündroomiga...
Aga võibolla peaks külma kala tegema ja vaatama, kas ta ka midagi ette võtab. Ta raibe läheb ju Iraaki võimaitiakuhu oma lolle fotosid neist oopiumikasvatajatest tegema ja kust mina tean, kas ta sealt üldse tagasi tuleb... Võibolla kui tuleb, siis on mingi oopiumivarmeri tütar, mingi must pamp kaasas hoopis!
Aga tegelikult pole me nendest asjadest üldse rääkinud ja ma ei saa talt mingit commitementi nõuda... Ja mul pole sellise vabaduse vastu midagi, kui ainult... Kui ma arvestan sellega, et täna ma veedan taga aega ja siis tuleb sms... Rehearsal, missed the plane, friend is having bad time in Coventry... le force majeur, bloody fuckin temast mitteolenevad tegemised...
Mis ma tegema pean? Nõuanded? Kommentaarid? Selgepiirilised vastused ülaltoodud probleemile?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Well, due to his syndrome he is unable to detect or realize any of your attempts to signal sympathy and your desire to develop further relationship. So you can spell it out for him but then you'll be doing the same thing for the rest of your life. Explaining things which he is supposed to catch from the air and read between the lines the school teacher way cannot be any less romantic. So are you really up for it?? I suppose the answer is in your post already. He might be drop dead interesting but his interests will always come first and you'll be always queing for your hug...
msnipõhine järeldus Indrekult:
Issand, kullake, see sobib ju ainult kepisõbraks!
Postita kommentaar