Kuidas saada lahti mustadest?

Selged rassisimiilmingud saabuvad, kui pead elamist jagama lolli näoga mustaga ja tema kollase abikaasaga. Kui siiani on täitsa suva olnud kõigist värvidest siis paratamatult rassismis süüdistamine annab aluse hakata tegema rassistlikke nalju...
Kõigepealt on meil plaanis hakata iga päev köögis suures pajas keetma selliseid valgeid torumütse... Selliseid, mille kohta Kreisiraadios öeldakse: "Sinu jaoks, neeger, on see karneval, neeger!" Ja siis tõmmata pikk pesunöör põiki läbi köögi ja selle peale need mütsikesed kuivama laduda.
Samas, mida on tähele pannud Dotsent, meie mutale pole mingit toru vajagi, see ehmatab niigi iga kord ära kui koridoris või köögis mõnda valget i.e eestlast näeb.

Kus siin eelnevas tekstis piir nalja ja tõsielu vahel läheb, saab igaüks ise otsustada minu ja mu maailmavaadete tundmise põhjal. Eksole. Aga 30 protsenti naljaga öeldud asjadest pidi niikuinii tõsi olema.

Siis... Jahh, kui laupäeva õhtul kodus vedeleda javeel pool pühapäeva otsa masenduda , siis hiljemalt pühapäeva õhtuks on himu kuskile õue küll minna. Seekord piirdus see ausa jalutuskäiguga Angelisse (Meil Londonis on selline nimi tervel linnaosal!) ja tiiruga tagasi. Teel avastasime mingi poekese, kus müütati roosasid kuldsete käepidemete ja nikerdustega Louis stiilis kummuteid ja muud sellist nädi. Ja samas vajati ka poole kohaga staffi. Esmaspäeval viisin sinna oma CV ja järgmisel esmaspäeval on intervjuu. Loomulikult oli poes tegev keegi roosa kampsuniga Simon, queer as ... Enivei, tal olla juba ligi 100 CVd. Olen austet, et üldse vestlusele kutsuti.
Esmaspäeva õhtuks olime kutsutud Sohosse õhtusöögile. Keegi Stu lemmiknõbu tuli ka oma peigu näitama. Kena. Aperatiiviks olnud kaks kuiva mullitavat kadusid vist 10 minutiga. Ja ma pean ütlema, et kõik need brittide viisakad teejoomised sisaldavad parimatel puhkudel enamasti ka hulga vahuveini ja dineed ujutatakse üle ohtra veiniga. Ausalt öeldes, kogu õhtu kohta võib öelda, et oli väga lõbus, aga see punane vein, mis karriga suurepäraselt sobis, hakkas ka mõnusasti pähe ja jututeemadest ma suurt ei mäleta.
Väga lõbus bussisõit Teasse, kuhu ma nõudsin, sest Nathan oli saatnud järjekordse sms stiilis: "Tea bar, now, bitch!" vms. Ka ei häirinud mind fakt, et ma kandsin villast sekretäriseelikut ja mingit pruuni kampsit, kus all oli küll kena väike must top aga selle all omakorda valge pesu. Pärast seda võtmeotsatäit, mille Nate mulle ninna toppis, hoolisin veelgi vähem.
Siis kohtasin ühte oma suurepärastest suvistest meestuttvatest, kellega nagu on mingi fling aga kõik jääb enamasti siiski viisakuse piiridesse. Olgem ausad, mingist suhtest temaga pole ma ka absoluutselt huvitatud... Või nohh, kas ma kellestki üldse olen niiväga hetkel... ta oli parajasti ametis mingite vlaikude jagamisega, aga üsnagi ebakindlalt... Et siis võtsin asja üle -- jagasin laiali paarkend lehte, sealjuures mitte nii, et võetakse vastu ja visatakse maha, vaid loetakse läbi ja jäetakse meelde.
Ja kuigi peo lõpupoole olid kõik uimad läinud, siis mõtlesin ikkagi, et võib ju tema poole ööseks minna... Kuna niikuinii kedagi pole ja ta on suvaliseks kepiks üsna sobiv.
Eriti loll taksojuht oli, minust vähemalt peajagu lühem. Mingi paki või midagi. Ja kui mu kaaslane ütles, et mu briti aktsent on litsalt amazing siis see simpirimpi lihtsalt arvaski, et ma mingi Chelsea proua olen. Oh, dear!
Oh, dear, ma arvan jälle millegipärast, et ma hakkan lesbiks... Või on lihtsalt asi selles, et tegemist oli esimese kategooria egoistiga ja kaks sellist vähemalt voodis kokku ei sobi... Aga võibolla oli asi ka peenise suuruses, mis mulle siiamaani suhteliselt marginaalne oli tundunud olevat.
Enivei, kõige rõõmsam hetk kogu loo juures oli see, kui ma hommikul avastasin padja alt rohelise naistesoki. Ausalt, ma polnud mitte kuidagiviisi pettunud, et tegemist võibki olla sellise suvalise tirijaga, vaid siiras huvi, kuidas see näitsik sealt lahkus, ühes jalas mürkroheline sokk ja teises mitte midagi. Ja kas sel tüdrukul oli tõepoolest lahkumisega nii kiire, et ei hakanud isegi oma sokki otsima? Peaasi, et minema saaks?
Üldiselt oli sealt päris raske minema saada tõesti, sest ma ei teadnud isegi, kuhu poole buss peaks minema ja kus bussipeatus olla võib.
Aga mulle tundub, et tüüp muutub iga korraga kui ma teda näen järjest viisakamaks, või oli ta lihtsalt nii üllatunud tõsiasjast, et keegi tuleb tema voodisse magama ja teda ennast öösel sealt välja puksida üritab. Igatahes saadeti viisakalt bussi peale ja suudeldi põsele ja lehvitati järele. Hüahh, cheezy.