Niisiis, kuna Karello avaldas oma blogis juba lootust, et ma teisipäeva õhtust kirjutan, siis ei saa ma hea sõbra ootusi ja lootusi petta.
Alustame siis kolmapäevast, kui mina käisin päeval Kentish Townis intervjuul, mille tulemusena on mul proovipäev esmaspäeval mingis creativemarketing firmas. Mitte et ma kõigest päris täpselt aru saaks, aga see selleks. Hr. Reimo käis sel ajal koos Maria ja Marekiga Camdenis ja kuskil Soho pedebaarides ja lõpuks laekuti Provost Streeti. Karel ka. Ja keegi imelik iiri noormees, kes väga imelike asjade peale naeris ja üldse palju itsitas ja kes hakkas silmnähtavalt kiilanema ja kes kandis ülikonda. Okei. Asi lõppes sellega, et Maria ja Marek jõid mu suurepärastest espressotassidest Limoncella (nii nad hääldavad, ma ei tea, kuidas seda tegelt spellitakse, mingi jälk itaalia sidrunialkohol. Neoonkollane) shotte.
Ja plaani tuli Nag Nag Nag. Bussisõit oli ka lõbus. Poppers.
Kuskil Oxford Streetil õnnestus ristikheinamaamees maha raputada.
Ghetto crowd oli seekord päris kabe, suhteliselt polüseksuaalne ja indie. Kõigepealt lahkus Karel, ilmselt mõnuainete vähesuse tõttu tema veres, maksas ja kopsudes.
Järgmisteks olid Marek ja Maria. Ma ei tea, mida neile vähe sai, aga võibolla sai liiga palju madalat lage ja boheeme. Ma ei või pead anda muidugi.
Meie Reimoga ei lahkunud ikka veel. Bänd. Indiebänd. Laulja oli ligi kahemeetrine sirgendatud juustega muta. Einojahh, see on juba midagi uut. Olgem ausad, indi on sama palju valge mehe asi kui jippjopp on mutaasi. Nagu Eminem nohh... Lälla mis sa lällad ja olgu su teksapüksihargivahe kasvõi maani, ikka seda õiget blingi ei kooru. Aga see indiemust oli tegelt päris gruuvi. Ja ma arvasin kogu aeg, et ta seisab lava peal.
Lahkusime, sest kedagi himutas GAY late. Kinni hakati juba panema. Siis 101. Õuuuuudneeeee. See on koht, mis läheb Yates´i ja Zoo baari ja Ruby Blue´ga ühte patta. Lühtrid on küll imekaunid, aga see on ka kõik. Lühidalt kokkuvõttes: külastajad on koledad purjus turistid, kes loodavad leida shaagi. Ilmselt leiavadki, sest sellises konditsioonis nagu enamus seal on, võid ka luuda või luuavart keppida ja vahet nagu ei märkagi. Mingi arglik pederastivälimusega noormees seisis ja vahtis, kuidas me kiiremaid poognaid tõmbasime, et siis ruttu edasi marssida. Ei tunnistand end geiks, kuigi R käis teda 2 korda pinnimas. Heehee.
Somerfieldi ees on priimulapeenrad. Ja siis ma kujutasin ette, et seal on nurmenukuväli ja korjasin suure kimbu nagu vanadel headel aegadel.
Neljaba saabus Trainu. JUHHUHUU. Ma olin kogu teisipäeva ja kolmapäeva juba erutet, ja võibolla seepärast olin neljaba hommikul juba kella 9 ajal üleval, et Trainu Trainu Trainu tuleb.
Talunik saabus suure pambuga, viisime ta koju, tegime süüa ja siis (Väike remark: telefoniühenduses Leedsiga tuli jutuks, et neiu S elukaaslane M olla kelkinud, et on käesoleva blogi kirjutajaga koos saunas käinud. Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis saunas käin ma üsna harva. Enamasti maal vanama juures. Ja kui ma hästi mäletan siis oli viimati avalik saunatamine nii poolteist aastat tagasi, kui me Vasja ja Pentsoniga Erapanga sauna kinni panime ja mina mingil hetkel end kellegile ka suurepärasele blogijale CR´le saunalaval peenise peale vahukoort laskmas tabasin. Mälupilt tillukesest nokust kummitab siiamaani, Trainu tõmbas tal pärast veel tantsuplatsil rätiku ka ümbert ära, õnneks ma seda ei näinud. Ja siis tuleb mul veel meelde, et kunagi oli selline spordiklubi nagu Elpatre Tartus Narva mnt. ühikate all ja siis seal oli meestel ja naistel ühine aurusaun. Ja jumal teab, kellega seal udu sees ühel ajal peeneid saunamõnusid nauditud on. PS. Kunstikoolisaunas pole ma kunagi käinud).
...tegime süüa ja siis puhkasime ja pesime ja siis läksime Sohosse külla oma eesti viina ja 89 pennise jõhvikamahlaga. Ja juba võib ka karello.blogspot.com vaadata, kui ilus nägi Karel välja enne oma tööpostile minekut Pangea klubisse. Ja ilus oli ka see, kui Trainu muudkui jätkas jookide pillamist nii sülle kui diivanile ja testimist, mis juhtub, kui beezi padjaga üritada maskeerida punast lärakat diivanil.
London peaks olema Euroopa geipealinn, aga vaestele lesbaritele on siin küll liiga tehtud. Läheme meie Candy Bar'i, koht ilusaid tüdrukuid täis, mingeid rekkasid ei näi olevat ukse ette pargitud ega midagi ja siis teatatakse, et just nüüd enam juua ei müüa, sest nad hakkavad sulgema. Neljapäeva õhtul kl. 11.30. See on ju peaaegu nädalavahetus!
Ja see teine üsna viisakas koht Centre Pointis oli üldse kinni. Ei aidanud ukse taga kraapimine ega midagi. GAY Lates seletas põki olemisega suur turvanaine meile, et neil on erpidu. Mai äss, lissalt seepärast, et poistel on ka mingid tibid kaasas.
Metrosse sai kuni 11.45ni tasuta sisse. Vastavasisulise teatega vlaiku ulatati meile umbes 11.43. Aga kuna Metro oli just around the corner, siis tegime sealgi väikese peatuse. Kaks Carlsbergi 3 naela eest pole ju ka paha.
Järgmine koht oli Soho Lounge, kunagi väga popp ja trendipärane, nüüd olid yuppied ja trendiinimesed segunenud nahkjopedes poolakate ja paari pederastiga. Ei, siiski viisakas koht, drink ikkagi 7 naela, nagu West Endile kohane. R'n'b. Sobib väga hästi, kui ma tiba svipsis olen. Keeutasime siis. Raivo ja Trainu istusid nagu tihased diivanil, aga lõpuks saime nemadki tantsupõrandale, kust on pärit ka Nädala Mälupilt Kogu Eluks. Tillukese Trainu abitult siplevad jalad kõigepealt Reimost paremal, siis vasakul ja siis kusagil lae all. Lõid ikka vere käima küll vist.
Ehh, koduteel sai mingi nailonülikonna draama ka ometigi üles võetud, aga ega ilus päev saagi roosiliselt lõppeda. Aga vahet ju tegelikult pole, sest ma tean, et at the end of the day saab kõik ikka korda ja ma mõistan, et riietus ja muusikamaitse ei saa midagi nii ekstraordinaalselt kokkusobimatult kokkusobivat kuidagiviisi lõhkuda. Kui me juba siiamaale oleme jõudnud, siis...
Aga mida ma siis tegelikult plaanisin kirjutada teel koju Gordon Hillist Evely uuest kodust. Et üks kuradi pederastia teise otsa.
Siis kui ma mõtlen, et lähen ja veedan mõnusat tüdrukuteõhtut ilma igausguste teineteisele silma tegevate poisteta, siis:
1. Ikkagi juhtub nii, et viiesest tüdrukuteseltskonnast ainult üks tundub olevat läbinisti streit, aga lahkub ka vara, kaks on omast arust üsna heterod aga suudlemiseks on üks sugu siiski liiga limiteeritud kogus, üks on küll suhtes mehega, kuid väidab end oleva biseksuaalse ja üks ongi gay.
2. Biseksuaalne on ühtlasi ka strippar ja performeerib järgmisel neljapäeval Candy Baris, kuhu me ühtlasi ka kutsutud oleme.
Nii, et minu puhul, ükskõik kuhu sa lähed ikka on GAY GAY GAY.
Evely uus kodu on muideks ilus lühtrite ja mõnusa köögi ja söögitoa ja veranda ja kassi ja kummitava kapiga maja. Seal on täitsa kodu tunne.
laupäev, november 18, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar