Mõtsime eile, et kindlasti peab olemas olema pornofilm "Jackie The Stripper". Kui ma nüüd guugledasin, siis tuli välja, et on hoopis raamat. Või mingi delightful erotic horror igatahes. :)
See selleks. Trainu tuleb täna jälle.
Ja mul pole üldse vaimu peal. No kohe üldse pole.
See suur et.. Mis ma nüüd tahtsingi öelda. Kui me eile Tsse läksime Sveni ja Dotsendiga, siis tuli mingi Sveni vana kursavend ka, kes meid oodates järjekorras seistes suurest kaheliitrisest kokakoolapudelist viinakoksi kulistas. Suht natsa oli põhja peal. Ja siis kui meid ilge rabinaga väljaspool järjekorda sisse lasti, siis mudugi uksemuta vahtis rõõmuga mu ridikülisse, et kas mul on ikka mu tampoonid ilusti kaasas ja siis kui me juba sees ja baarileti ääres olime, siis ma märkasin, et sel Jannol oli ikka ta krõbisev lömmis pudel käes. Nomaitea!!!
Sees oli hirmus palju simpirimpisid. Nagu kõik Shoreditchi illegaalsete mincabide juhid oleksid otsustanud õhtu vabaks võtta ja electropeole tulla. Osadel olid vuntsid ja osadel olid termantiinjopid seljas, kapuutsiga. Milleks seda peent pederastist doormanageri siis veel tarvis on? I am a racist, yeah I know.
Aga meeleolu oli mudu rõõmus, Dotsendi maksa rikume siin ka lõplikult ära, minu oma vajab ilmselt lähemas tulevikus välja vahetamist.
pühapäev, november 26, 2006
reede, november 24, 2006
Sea kiirusel
Mul on viimasel ajal nii sigakiire olnud, lahkus kodust kuskil 10 paiku hommikul ja laekun keskeltläbi 12 tunni pärast. Kreisi tiba, aga loodetavasti saan juba enne uut aastat Ritzis teed juua kui tahan. Ei tegelt, sinna peab 6 nädalit ette buukima... See tähendab siis, et jaanuari algus... Kas peaks praegu ära buukima, lootuses suurt raha teenida???
Enivei. Aega pole, põrandal pole mitte isegi tolmu, vaid mustuserullid, poisid teevad süüa, mina laekun keset ööd ja ei tee midagi.
Aga muidu on huvitav. Ja energiline. Ja pauerit jätkub, on vähemlat selleks nädalaks jätkunud.
Meil on nüüd kolm tuba, aga elutoas on ikka jätkuvalt juhtmed laiali ja ämmblikuvõrgud lae all ja ainult see kole divaane. Istume Dotsendiga seal õhtuti enne magamaminekit ja ajame rumalat juttu. Eile olid küünlad ka, täna istusime niisama pimedas ja sõime kommi. See tüüp vist ei mõtlegi sinna tuppa kolida, muudkui ronib aga siia voodisse mu selja taha tuttu ja asi vask. Kui ma küsisin, et kuidas nii seksida saab, kui keegi veel voodis on, siis arvas ta et sellest tulevasest tema toast võib ametlikult seksodroomi teha. Ja et aru oleks saada, et tegevus käimas on, siis võib punase plafooni ukse kohale kinnitada, kuhu "ON AIR" peale on märgitud.
Mulle tegelikult meeldib, kui keegi kõrval magab, siis kui need kollid tulevad sealt seina pealt jalgade peale ronima, ehk vanarahva tarkuse järgi miski luupainaja kollitab, siis ei pea mitte pihlakasest oksa kuskile aknaauku nende vastu surama, vaid võib naabrit raputada ja öelda et ta kolli ära ajaks.
Mul on nüüd Unne-Matti ja ma ei taha teda ära ajada.
Enivei. Aega pole, põrandal pole mitte isegi tolmu, vaid mustuserullid, poisid teevad süüa, mina laekun keset ööd ja ei tee midagi.
Aga muidu on huvitav. Ja energiline. Ja pauerit jätkub, on vähemlat selleks nädalaks jätkunud.
Meil on nüüd kolm tuba, aga elutoas on ikka jätkuvalt juhtmed laiali ja ämmblikuvõrgud lae all ja ainult see kole divaane. Istume Dotsendiga seal õhtuti enne magamaminekit ja ajame rumalat juttu. Eile olid küünlad ka, täna istusime niisama pimedas ja sõime kommi. See tüüp vist ei mõtlegi sinna tuppa kolida, muudkui ronib aga siia voodisse mu selja taha tuttu ja asi vask. Kui ma küsisin, et kuidas nii seksida saab, kui keegi veel voodis on, siis arvas ta et sellest tulevasest tema toast võib ametlikult seksodroomi teha. Ja et aru oleks saada, et tegevus käimas on, siis võib punase plafooni ukse kohale kinnitada, kuhu "ON AIR" peale on märgitud.
Mulle tegelikult meeldib, kui keegi kõrval magab, siis kui need kollid tulevad sealt seina pealt jalgade peale ronima, ehk vanarahva tarkuse järgi miski luupainaja kollitab, siis ei pea mitte pihlakasest oksa kuskile aknaauku nende vastu surama, vaid võib naabrit raputada ja öelda et ta kolli ära ajaks.
Mul on nüüd Unne-Matti ja ma ei taha teda ära ajada.
pühapäev, november 19, 2006
I dont feel like dancin´
Meil on nüüd suguharu välja kolinud. Eile veel viidi kastisid autuga ära ja homme tuleb kollane oma rikutud seina üle värvima. Kena. Õudsalt kena oli täna koju tulla ja mitte mõelda, kas muta kakerdab toas ringi või kas nad keedavad oma küüslauku köögis ja tülitsevad samal ajal.
Just lõpetasime Reimo ja Jannoga tähistusõhtusöögi ja Freixenet ning nüüd on hea aeg X-Factoriks. Täna interpreteeritakse siis Kääriõdede lugusid. Ai ma ei taha seda kuus korda järjest kuulda!
Kiirelt siis: Eeehhh... Eile oli deit jällegi. Kui keegi imekaunis mees mind samamoodi kohtleks, kui see kõhnuke poiss, siis ma oleks juba ise vist abieluettepaneku teinud. Igatahes, nagu lapsega oleks koos tead. Ja see, kui põlv on sama paks kui su enda küünarnukk, siis see pole ikka üldse seksikas. Ja eriti kuna ma ise olen siuke suur ja tissidega naine. Ja ongi siis välimusest tingitud... Et tegelikult nii tore ja hooliv inime. Ja mina järsku pole.
Käisime siis mingis baaris istumas. Õlled, palju õllesid. Hästi huvitav oli tegelikult. Selja taga vestlesid kolm ilmselgete briti poissmehetunnustega siga, justust lipsas läbi ka midagi Eastern European girlide kohta. Ajasin küll kõrvu kikki, aga midagi rohkem kuulda pold. Kõrvallauas oli Charlotte Churchi vurhvi ja mõõtu neiuke mingi poolmutaga ja tassis sellele muudkui valgeid veine ette. Nii. Ja kohe minu vaateulatuses muutusid inimesed kõige tihemini: Kolm väga valjut prantsuse naist vahetati välja blondi korsetimoodi topiga umbes 45se ja tiba noorema brüneti poolt. Ilmselgelt olid prouad lantima tulnud. Uvitav oli see, et ilmselge heterobaari baarmen oli veel ilmselgemalt pederast ja kaks ettekandjatibi Lesbid suure "L"ga. Cool.
Pärast läksime Mean Fiddlerisse, crowd oli NIIIII MINU TÜÜPI ja IMEILUS. Mul on väga kahju, aga mul oli kahju, et ma olin kaaslasega. Ja kogu see nuselemine ja emblemine tegi pigem uniseks. Mingi imelik indiebänd tekkis ka lavale. Ilusa häälega inimesed ja koledad lood. Uvitav.
Palju ilusate lokkidega ilusate riietega noormehi. Ja vähemkabedaid. Neidudest kandis 80% retuuse, kas pükstega, seeliku, kleidi, kingade, ketside või saabastega. Ma pold väga dresskoodis ma vaatan.
Ja üleval oli üks ruum isegi selline elektroruum.
Täna siis oli kuskil Vauxhalli Madeira Cafe's proper English breakfast. Vorst, peekon, praetomat, praemuna, seened, oad, röstsai. Mmm. Ja siis Thamesi äärt mööda lehti sahistades Westminister Abby't vaatama. Niisama, aja surnuks löömiseks. Seal on üks tilluke muuseum, kus on kuningate ja kuningannade puukujud. Noh need mida kunagi pimedal keskajal tehti surnukehade järgi rahvale näitamiseks ja kirstuga mööda linna ringi vedamiseks. Ja seal oli suur aaneli eestikeelse tekstiga ka. Ja siis ma vestlesin kellegi sõbraliku vanatädiga, kes uuris, ehkki ma olin just veerand tundi veetnud eestikeelset teksti uurides, kust ma ikkagi pärit olen ja arvas, et mu inglisssh on ikka nii hea.
Kui ma enne nummerkaheksa bussiga koju tulin, sest 55 skipib viimasel ajal sajaga, siis teel nägin mingit parmaadivälimusega onu. Onul oli poolik Bacardi Breezer. Watermelon. Minu lemmik mudu. Siin riigis on briiser siis parmaadijook, Palju õnne mulle. :D
Just lõpetasime Reimo ja Jannoga tähistusõhtusöögi ja Freixenet ning nüüd on hea aeg X-Factoriks. Täna interpreteeritakse siis Kääriõdede lugusid. Ai ma ei taha seda kuus korda järjest kuulda!
Kiirelt siis: Eeehhh... Eile oli deit jällegi. Kui keegi imekaunis mees mind samamoodi kohtleks, kui see kõhnuke poiss, siis ma oleks juba ise vist abieluettepaneku teinud. Igatahes, nagu lapsega oleks koos tead. Ja see, kui põlv on sama paks kui su enda küünarnukk, siis see pole ikka üldse seksikas. Ja eriti kuna ma ise olen siuke suur ja tissidega naine. Ja ongi siis välimusest tingitud... Et tegelikult nii tore ja hooliv inime. Ja mina järsku pole.
Käisime siis mingis baaris istumas. Õlled, palju õllesid. Hästi huvitav oli tegelikult. Selja taga vestlesid kolm ilmselgete briti poissmehetunnustega siga, justust lipsas läbi ka midagi Eastern European girlide kohta. Ajasin küll kõrvu kikki, aga midagi rohkem kuulda pold. Kõrvallauas oli Charlotte Churchi vurhvi ja mõõtu neiuke mingi poolmutaga ja tassis sellele muudkui valgeid veine ette. Nii. Ja kohe minu vaateulatuses muutusid inimesed kõige tihemini: Kolm väga valjut prantsuse naist vahetati välja blondi korsetimoodi topiga umbes 45se ja tiba noorema brüneti poolt. Ilmselgelt olid prouad lantima tulnud. Uvitav oli see, et ilmselge heterobaari baarmen oli veel ilmselgemalt pederast ja kaks ettekandjatibi Lesbid suure "L"ga. Cool.
Pärast läksime Mean Fiddlerisse, crowd oli NIIIII MINU TÜÜPI ja IMEILUS. Mul on väga kahju, aga mul oli kahju, et ma olin kaaslasega. Ja kogu see nuselemine ja emblemine tegi pigem uniseks. Mingi imelik indiebänd tekkis ka lavale. Ilusa häälega inimesed ja koledad lood. Uvitav.
Palju ilusate lokkidega ilusate riietega noormehi. Ja vähemkabedaid. Neidudest kandis 80% retuuse, kas pükstega, seeliku, kleidi, kingade, ketside või saabastega. Ma pold väga dresskoodis ma vaatan.
Ja üleval oli üks ruum isegi selline elektroruum.
Täna siis oli kuskil Vauxhalli Madeira Cafe's proper English breakfast. Vorst, peekon, praetomat, praemuna, seened, oad, röstsai. Mmm. Ja siis Thamesi äärt mööda lehti sahistades Westminister Abby't vaatama. Niisama, aja surnuks löömiseks. Seal on üks tilluke muuseum, kus on kuningate ja kuningannade puukujud. Noh need mida kunagi pimedal keskajal tehti surnukehade järgi rahvale näitamiseks ja kirstuga mööda linna ringi vedamiseks. Ja seal oli suur aaneli eestikeelse tekstiga ka. Ja siis ma vestlesin kellegi sõbraliku vanatädiga, kes uuris, ehkki ma olin just veerand tundi veetnud eestikeelset teksti uurides, kust ma ikkagi pärit olen ja arvas, et mu inglisssh on ikka nii hea.
Kui ma enne nummerkaheksa bussiga koju tulin, sest 55 skipib viimasel ajal sajaga, siis teel nägin mingit parmaadivälimusega onu. Onul oli poolik Bacardi Breezer. Watermelon. Minu lemmik mudu. Siin riigis on briiser siis parmaadijook, Palju õnne mulle. :D
laupäev, november 18, 2006
Need on siis need sõnakesed...
... mida inimesed kuskile googlesse on sisse trükkinud ja seejärel siia sattunud. Vastu ootusi pornot on vähe. "Suured" on 11 kohal ja "rinnad" 14 kohal (nii et 14 korrast kui rindu otsitakse, siis 11 korral otsitakse suuri. Hahhaa!). Heti Tulve näib ka aasta üllataja osa mängivat.
113 14.99% fariin
32 4.24% absoluutselt
32 4.24% suureprane
31 4.11% blog
13 1.72% felipe
13 1.72% svensk
11 1.46% tartu
10 1.33% blogspot
10 1.33% aseksuaal
6 0.80% fariinblogspotcom
6 0.80% suured
6 0.80% alan
6 0.80% adojaan
6 0.80% rinnad
4 0.53% heti
4 0.53% miusid
4 0.53% kuni
4 0.53% truffe
4 0.53% crepp
3 0.40% lesbik
3 0.40% poppers
3 0.40% shoulddrinkless
3 0.40% fariinblogspot
3 0.40% luivitoon
3 0.40% indieshit
3 0.40% pedro
3 0.40% lazer
3 0.40% almadovari
3 0.40% jrberg
3 0.40% arrogantne
3 0.40% piits
3 0.40% snnipev
3 0.40% massa
3 0.40% tulve
3 0.40% seltskonnamnge
3 0.40% millimallikas
3 0.40% sotimaa
3 0.40% rihm
3 0.40% llar
2 0.27% sda
2 0.27% triinu
2 0.27% kena
2 0.27% london
2 0.27% trepi
2 0.27% marju
2 0.27% snad
2 0.27% topless
2 0.27% formarina
2 0.27% mcbiil
2 0.27% kui
2 0.27% alirai
113 14.99% fariin
32 4.24% absoluutselt
32 4.24% suureprane
31 4.11% blog
13 1.72% felipe
13 1.72% svensk
11 1.46% tartu
10 1.33% blogspot
10 1.33% aseksuaal
6 0.80% fariinblogspotcom
6 0.80% suured
6 0.80% alan
6 0.80% adojaan
6 0.80% rinnad
4 0.53% heti
4 0.53% miusid
4 0.53% kuni
4 0.53% truffe
4 0.53% crepp
3 0.40% lesbik
3 0.40% poppers
3 0.40% shoulddrinkless
3 0.40% fariinblogspot
3 0.40% luivitoon
3 0.40% indieshit
3 0.40% pedro
3 0.40% lazer
3 0.40% almadovari
3 0.40% jrberg
3 0.40% arrogantne
3 0.40% piits
3 0.40% snnipev
3 0.40% massa
3 0.40% tulve
3 0.40% seltskonnamnge
3 0.40% millimallikas
3 0.40% sotimaa
3 0.40% rihm
3 0.40% llar
2 0.27% sda
2 0.27% triinu
2 0.27% kena
2 0.27% london
2 0.27% trepi
2 0.27% marju
2 0.27% snad
2 0.27% topless
2 0.27% formarina
2 0.27% mcbiil
2 0.27% kui
2 0.27% alirai
GAY-GAY-GAY!!!
Niisiis, kuna Karello avaldas oma blogis juba lootust, et ma teisipäeva õhtust kirjutan, siis ei saa ma hea sõbra ootusi ja lootusi petta.
Alustame siis kolmapäevast, kui mina käisin päeval Kentish Townis intervjuul, mille tulemusena on mul proovipäev esmaspäeval mingis creativemarketing firmas. Mitte et ma kõigest päris täpselt aru saaks, aga see selleks. Hr. Reimo käis sel ajal koos Maria ja Marekiga Camdenis ja kuskil Soho pedebaarides ja lõpuks laekuti Provost Streeti. Karel ka. Ja keegi imelik iiri noormees, kes väga imelike asjade peale naeris ja üldse palju itsitas ja kes hakkas silmnähtavalt kiilanema ja kes kandis ülikonda. Okei. Asi lõppes sellega, et Maria ja Marek jõid mu suurepärastest espressotassidest Limoncella (nii nad hääldavad, ma ei tea, kuidas seda tegelt spellitakse, mingi jälk itaalia sidrunialkohol. Neoonkollane) shotte.
Ja plaani tuli Nag Nag Nag. Bussisõit oli ka lõbus. Poppers.
Kuskil Oxford Streetil õnnestus ristikheinamaamees maha raputada.
Ghetto crowd oli seekord päris kabe, suhteliselt polüseksuaalne ja indie. Kõigepealt lahkus Karel, ilmselt mõnuainete vähesuse tõttu tema veres, maksas ja kopsudes.
Järgmisteks olid Marek ja Maria. Ma ei tea, mida neile vähe sai, aga võibolla sai liiga palju madalat lage ja boheeme. Ma ei või pead anda muidugi.
Meie Reimoga ei lahkunud ikka veel. Bänd. Indiebänd. Laulja oli ligi kahemeetrine sirgendatud juustega muta. Einojahh, see on juba midagi uut. Olgem ausad, indi on sama palju valge mehe asi kui jippjopp on mutaasi. Nagu Eminem nohh... Lälla mis sa lällad ja olgu su teksapüksihargivahe kasvõi maani, ikka seda õiget blingi ei kooru. Aga see indiemust oli tegelt päris gruuvi. Ja ma arvasin kogu aeg, et ta seisab lava peal.
Lahkusime, sest kedagi himutas GAY late. Kinni hakati juba panema. Siis 101. Õuuuuudneeeee. See on koht, mis läheb Yates´i ja Zoo baari ja Ruby Blue´ga ühte patta. Lühtrid on küll imekaunid, aga see on ka kõik. Lühidalt kokkuvõttes: külastajad on koledad purjus turistid, kes loodavad leida shaagi. Ilmselt leiavadki, sest sellises konditsioonis nagu enamus seal on, võid ka luuda või luuavart keppida ja vahet nagu ei märkagi. Mingi arglik pederastivälimusega noormees seisis ja vahtis, kuidas me kiiremaid poognaid tõmbasime, et siis ruttu edasi marssida. Ei tunnistand end geiks, kuigi R käis teda 2 korda pinnimas. Heehee.
Somerfieldi ees on priimulapeenrad. Ja siis ma kujutasin ette, et seal on nurmenukuväli ja korjasin suure kimbu nagu vanadel headel aegadel.
Neljaba saabus Trainu. JUHHUHUU. Ma olin kogu teisipäeva ja kolmapäeva juba erutet, ja võibolla seepärast olin neljaba hommikul juba kella 9 ajal üleval, et Trainu Trainu Trainu tuleb.
Talunik saabus suure pambuga, viisime ta koju, tegime süüa ja siis (Väike remark: telefoniühenduses Leedsiga tuli jutuks, et neiu S elukaaslane M olla kelkinud, et on käesoleva blogi kirjutajaga koos saunas käinud. Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis saunas käin ma üsna harva. Enamasti maal vanama juures. Ja kui ma hästi mäletan siis oli viimati avalik saunatamine nii poolteist aastat tagasi, kui me Vasja ja Pentsoniga Erapanga sauna kinni panime ja mina mingil hetkel end kellegile ka suurepärasele blogijale CR´le saunalaval peenise peale vahukoort laskmas tabasin. Mälupilt tillukesest nokust kummitab siiamaani, Trainu tõmbas tal pärast veel tantsuplatsil rätiku ka ümbert ära, õnneks ma seda ei näinud. Ja siis tuleb mul veel meelde, et kunagi oli selline spordiklubi nagu Elpatre Tartus Narva mnt. ühikate all ja siis seal oli meestel ja naistel ühine aurusaun. Ja jumal teab, kellega seal udu sees ühel ajal peeneid saunamõnusid nauditud on. PS. Kunstikoolisaunas pole ma kunagi käinud).
...tegime süüa ja siis puhkasime ja pesime ja siis läksime Sohosse külla oma eesti viina ja 89 pennise jõhvikamahlaga. Ja juba võib ka karello.blogspot.com vaadata, kui ilus nägi Karel välja enne oma tööpostile minekut Pangea klubisse. Ja ilus oli ka see, kui Trainu muudkui jätkas jookide pillamist nii sülle kui diivanile ja testimist, mis juhtub, kui beezi padjaga üritada maskeerida punast lärakat diivanil.
London peaks olema Euroopa geipealinn, aga vaestele lesbaritele on siin küll liiga tehtud. Läheme meie Candy Bar'i, koht ilusaid tüdrukuid täis, mingeid rekkasid ei näi olevat ukse ette pargitud ega midagi ja siis teatatakse, et just nüüd enam juua ei müüa, sest nad hakkavad sulgema. Neljapäeva õhtul kl. 11.30. See on ju peaaegu nädalavahetus!
Ja see teine üsna viisakas koht Centre Pointis oli üldse kinni. Ei aidanud ukse taga kraapimine ega midagi. GAY Lates seletas põki olemisega suur turvanaine meile, et neil on erpidu. Mai äss, lissalt seepärast, et poistel on ka mingid tibid kaasas.
Metrosse sai kuni 11.45ni tasuta sisse. Vastavasisulise teatega vlaiku ulatati meile umbes 11.43. Aga kuna Metro oli just around the corner, siis tegime sealgi väikese peatuse. Kaks Carlsbergi 3 naela eest pole ju ka paha.
Järgmine koht oli Soho Lounge, kunagi väga popp ja trendipärane, nüüd olid yuppied ja trendiinimesed segunenud nahkjopedes poolakate ja paari pederastiga. Ei, siiski viisakas koht, drink ikkagi 7 naela, nagu West Endile kohane. R'n'b. Sobib väga hästi, kui ma tiba svipsis olen. Keeutasime siis. Raivo ja Trainu istusid nagu tihased diivanil, aga lõpuks saime nemadki tantsupõrandale, kust on pärit ka Nädala Mälupilt Kogu Eluks. Tillukese Trainu abitult siplevad jalad kõigepealt Reimost paremal, siis vasakul ja siis kusagil lae all. Lõid ikka vere käima küll vist.
Ehh, koduteel sai mingi nailonülikonna draama ka ometigi üles võetud, aga ega ilus päev saagi roosiliselt lõppeda. Aga vahet ju tegelikult pole, sest ma tean, et at the end of the day saab kõik ikka korda ja ma mõistan, et riietus ja muusikamaitse ei saa midagi nii ekstraordinaalselt kokkusobimatult kokkusobivat kuidagiviisi lõhkuda. Kui me juba siiamaale oleme jõudnud, siis...
Aga mida ma siis tegelikult plaanisin kirjutada teel koju Gordon Hillist Evely uuest kodust. Et üks kuradi pederastia teise otsa.
Siis kui ma mõtlen, et lähen ja veedan mõnusat tüdrukuteõhtut ilma igausguste teineteisele silma tegevate poisteta, siis:
1. Ikkagi juhtub nii, et viiesest tüdrukuteseltskonnast ainult üks tundub olevat läbinisti streit, aga lahkub ka vara, kaks on omast arust üsna heterod aga suudlemiseks on üks sugu siiski liiga limiteeritud kogus, üks on küll suhtes mehega, kuid väidab end oleva biseksuaalse ja üks ongi gay.
2. Biseksuaalne on ühtlasi ka strippar ja performeerib järgmisel neljapäeval Candy Baris, kuhu me ühtlasi ka kutsutud oleme.
Nii, et minu puhul, ükskõik kuhu sa lähed ikka on GAY GAY GAY.
Evely uus kodu on muideks ilus lühtrite ja mõnusa köögi ja söögitoa ja veranda ja kassi ja kummitava kapiga maja. Seal on täitsa kodu tunne.
Alustame siis kolmapäevast, kui mina käisin päeval Kentish Townis intervjuul, mille tulemusena on mul proovipäev esmaspäeval mingis creativemarketing firmas. Mitte et ma kõigest päris täpselt aru saaks, aga see selleks. Hr. Reimo käis sel ajal koos Maria ja Marekiga Camdenis ja kuskil Soho pedebaarides ja lõpuks laekuti Provost Streeti. Karel ka. Ja keegi imelik iiri noormees, kes väga imelike asjade peale naeris ja üldse palju itsitas ja kes hakkas silmnähtavalt kiilanema ja kes kandis ülikonda. Okei. Asi lõppes sellega, et Maria ja Marek jõid mu suurepärastest espressotassidest Limoncella (nii nad hääldavad, ma ei tea, kuidas seda tegelt spellitakse, mingi jälk itaalia sidrunialkohol. Neoonkollane) shotte.
Ja plaani tuli Nag Nag Nag. Bussisõit oli ka lõbus. Poppers.
Kuskil Oxford Streetil õnnestus ristikheinamaamees maha raputada.
Ghetto crowd oli seekord päris kabe, suhteliselt polüseksuaalne ja indie. Kõigepealt lahkus Karel, ilmselt mõnuainete vähesuse tõttu tema veres, maksas ja kopsudes.
Järgmisteks olid Marek ja Maria. Ma ei tea, mida neile vähe sai, aga võibolla sai liiga palju madalat lage ja boheeme. Ma ei või pead anda muidugi.
Meie Reimoga ei lahkunud ikka veel. Bänd. Indiebänd. Laulja oli ligi kahemeetrine sirgendatud juustega muta. Einojahh, see on juba midagi uut. Olgem ausad, indi on sama palju valge mehe asi kui jippjopp on mutaasi. Nagu Eminem nohh... Lälla mis sa lällad ja olgu su teksapüksihargivahe kasvõi maani, ikka seda õiget blingi ei kooru. Aga see indiemust oli tegelt päris gruuvi. Ja ma arvasin kogu aeg, et ta seisab lava peal.
Lahkusime, sest kedagi himutas GAY late. Kinni hakati juba panema. Siis 101. Õuuuuudneeeee. See on koht, mis läheb Yates´i ja Zoo baari ja Ruby Blue´ga ühte patta. Lühtrid on küll imekaunid, aga see on ka kõik. Lühidalt kokkuvõttes: külastajad on koledad purjus turistid, kes loodavad leida shaagi. Ilmselt leiavadki, sest sellises konditsioonis nagu enamus seal on, võid ka luuda või luuavart keppida ja vahet nagu ei märkagi. Mingi arglik pederastivälimusega noormees seisis ja vahtis, kuidas me kiiremaid poognaid tõmbasime, et siis ruttu edasi marssida. Ei tunnistand end geiks, kuigi R käis teda 2 korda pinnimas. Heehee.
Somerfieldi ees on priimulapeenrad. Ja siis ma kujutasin ette, et seal on nurmenukuväli ja korjasin suure kimbu nagu vanadel headel aegadel.
Neljaba saabus Trainu. JUHHUHUU. Ma olin kogu teisipäeva ja kolmapäeva juba erutet, ja võibolla seepärast olin neljaba hommikul juba kella 9 ajal üleval, et Trainu Trainu Trainu tuleb.
Talunik saabus suure pambuga, viisime ta koju, tegime süüa ja siis (Väike remark: telefoniühenduses Leedsiga tuli jutuks, et neiu S elukaaslane M olla kelkinud, et on käesoleva blogi kirjutajaga koos saunas käinud. Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis saunas käin ma üsna harva. Enamasti maal vanama juures. Ja kui ma hästi mäletan siis oli viimati avalik saunatamine nii poolteist aastat tagasi, kui me Vasja ja Pentsoniga Erapanga sauna kinni panime ja mina mingil hetkel end kellegile ka suurepärasele blogijale CR´le saunalaval peenise peale vahukoort laskmas tabasin. Mälupilt tillukesest nokust kummitab siiamaani, Trainu tõmbas tal pärast veel tantsuplatsil rätiku ka ümbert ära, õnneks ma seda ei näinud. Ja siis tuleb mul veel meelde, et kunagi oli selline spordiklubi nagu Elpatre Tartus Narva mnt. ühikate all ja siis seal oli meestel ja naistel ühine aurusaun. Ja jumal teab, kellega seal udu sees ühel ajal peeneid saunamõnusid nauditud on. PS. Kunstikoolisaunas pole ma kunagi käinud).
...tegime süüa ja siis puhkasime ja pesime ja siis läksime Sohosse külla oma eesti viina ja 89 pennise jõhvikamahlaga. Ja juba võib ka karello.blogspot.com vaadata, kui ilus nägi Karel välja enne oma tööpostile minekut Pangea klubisse. Ja ilus oli ka see, kui Trainu muudkui jätkas jookide pillamist nii sülle kui diivanile ja testimist, mis juhtub, kui beezi padjaga üritada maskeerida punast lärakat diivanil.
London peaks olema Euroopa geipealinn, aga vaestele lesbaritele on siin küll liiga tehtud. Läheme meie Candy Bar'i, koht ilusaid tüdrukuid täis, mingeid rekkasid ei näi olevat ukse ette pargitud ega midagi ja siis teatatakse, et just nüüd enam juua ei müüa, sest nad hakkavad sulgema. Neljapäeva õhtul kl. 11.30. See on ju peaaegu nädalavahetus!
Ja see teine üsna viisakas koht Centre Pointis oli üldse kinni. Ei aidanud ukse taga kraapimine ega midagi. GAY Lates seletas põki olemisega suur turvanaine meile, et neil on erpidu. Mai äss, lissalt seepärast, et poistel on ka mingid tibid kaasas.
Metrosse sai kuni 11.45ni tasuta sisse. Vastavasisulise teatega vlaiku ulatati meile umbes 11.43. Aga kuna Metro oli just around the corner, siis tegime sealgi väikese peatuse. Kaks Carlsbergi 3 naela eest pole ju ka paha.
Järgmine koht oli Soho Lounge, kunagi väga popp ja trendipärane, nüüd olid yuppied ja trendiinimesed segunenud nahkjopedes poolakate ja paari pederastiga. Ei, siiski viisakas koht, drink ikkagi 7 naela, nagu West Endile kohane. R'n'b. Sobib väga hästi, kui ma tiba svipsis olen. Keeutasime siis. Raivo ja Trainu istusid nagu tihased diivanil, aga lõpuks saime nemadki tantsupõrandale, kust on pärit ka Nädala Mälupilt Kogu Eluks. Tillukese Trainu abitult siplevad jalad kõigepealt Reimost paremal, siis vasakul ja siis kusagil lae all. Lõid ikka vere käima küll vist.
Ehh, koduteel sai mingi nailonülikonna draama ka ometigi üles võetud, aga ega ilus päev saagi roosiliselt lõppeda. Aga vahet ju tegelikult pole, sest ma tean, et at the end of the day saab kõik ikka korda ja ma mõistan, et riietus ja muusikamaitse ei saa midagi nii ekstraordinaalselt kokkusobimatult kokkusobivat kuidagiviisi lõhkuda. Kui me juba siiamaale oleme jõudnud, siis...
Aga mida ma siis tegelikult plaanisin kirjutada teel koju Gordon Hillist Evely uuest kodust. Et üks kuradi pederastia teise otsa.
Siis kui ma mõtlen, et lähen ja veedan mõnusat tüdrukuteõhtut ilma igausguste teineteisele silma tegevate poisteta, siis:
1. Ikkagi juhtub nii, et viiesest tüdrukuteseltskonnast ainult üks tundub olevat läbinisti streit, aga lahkub ka vara, kaks on omast arust üsna heterod aga suudlemiseks on üks sugu siiski liiga limiteeritud kogus, üks on küll suhtes mehega, kuid väidab end oleva biseksuaalse ja üks ongi gay.
2. Biseksuaalne on ühtlasi ka strippar ja performeerib järgmisel neljapäeval Candy Baris, kuhu me ühtlasi ka kutsutud oleme.
Nii, et minu puhul, ükskõik kuhu sa lähed ikka on GAY GAY GAY.
Evely uus kodu on muideks ilus lühtrite ja mõnusa köögi ja söögitoa ja veranda ja kassi ja kummitava kapiga maja. Seal on täitsa kodu tunne.
teisipäev, november 14, 2006
Err....Eduraport (ehk a pluss b peaks võrduma c)
a. Aknast väljaronimist ei toimunud.
b. Mul peaks olema BA meeste tundmises.
c. Kas keegi on midgi kuulnud väljendist halastuskepp?
Ja pühadegavahe mille sisse ma end seganud olen, laupäevaks juba buugiti uus deit.
b. Mul peaks olema BA meeste tundmises.
c. Kas keegi on midgi kuulnud väljendist halastuskepp?
Ja pühadegavahe mille sisse ma end seganud olen, laupäevaks juba buugiti uus deit.
esmaspäev, november 13, 2006
Nagu unt
... Olen kodus, üksi nagu hunt. Laupäeva veetsin peaaegu voodis, sest suguharu viibis kogu aeg köögis ja ma ei saa kunagi aru, kas nad vaidlevad omavahel normaalselt või tülitsevad. Mutal on niikuinii ülbe vinguv hääl ja kollane, jahh...
Enivei, vastupidiselt kartusele, et nad välja ei koli, kui 12ndaks deposiiti tagasi ei saa, tundub, et siiski midagi liigutatakse. Näiteks olid pooled kollase kashmiirid laupäeva õhtuks kööki prügikasti topitud. Ja päeval oli vali kahekõne millegi korvi paigutamisest, mispeale must tahtis kõike seda hoopis musta prügikotti panna, aga kollane vaidles vastu...
Rõõmsaid hetki on ka. Näiteks kui me reedel Kareliga Angelis pedebaaris halba fotonäitust käisime vaatamas ja peale seda Sainsburysse läksime ja self service checkout jättis pooled ja just kallimad asjad sisse skännimata. Mul oli kuri kahtlus küll, kui arve ainul viie naela kanti tuli, aga kes siis siukse asja peale mölisema läheb või massinat korda üritab koputada...
Tegime kodus süüa. Söögitegu Kareliga teeb juba rõõmsaks. Ei tea isegi miks.
Siis jõime viina, ma arvan, et Simpsonidki olid telekas.
Tuli Aitor, jõime viina. Õhtu lõpuks lobisesin purjupäi välja, miks ma enam nende majja külla ei taha minna ja mõnede inimestega välja. Kõik, mis Aitor mulle kogu selle seebiopera peale lahkudes ütles, oli: "Come home, Lilly!"
Tegin blogthingsis testi, mille pealkiri oli midagi nagu: Millal sa kellegi leiad? Vastus tuli 1 aasta. :D Sest et mul pole tööd ja isegi baaris ei viitsi väga käia ja vastasin ausalt ühele küsimusele, et viimased reede õhtud olen sõpradega kodus vedelenud. Ja ega "ringkondki" teab mis soodus pole.
Testi tulemuses leidus soovitus vähemalt internetipõhiseid tutvusi otsida.
Mul on küll üks hiiglamavana profiil kuskil deidiportaalis, mida ma natuke häbenen, aga samas, väljas käies ju ei viitsi hirmsasti pungestada, et mingeid tegelasi üles korjata.
Samas, 80 protsenti veebitüüpidest, kes mingeid eriti tarku külgelöömislauseid saadavad, on täielik prügi. Mutad, kiimas moslemid, sexyboy69, keegi noormees, kel on hirmus kõhn ja valge rindkere, kuid ometigi ei häbene ta seda eksponeerida. Jajahh, erutav!
Ilma pildita tüübid tunduvad palju erutavamad, kõik on nii huvitav ja... Ja siis ma lisasin ühe millegipärast msn. Huvitav ja tore, ainult et pildi, mille ta saatis, vanuseks on poolteist aastat ja ta ütles et ta on täitsa erinev sellest, mis seal on ja talle tegelt üldse see pilt ei meeldi. Midakuradit? Mis sa siis saadad üldse siukest pilti???
Tema jällegi oli maru võlutud minu fotost ja veebikaameras nähtu meeldis ka.
Põhjus, miks ma selle tüübi üldse oma msn panin: tundus huvitav, aga ei otsi mingit pikka suhet, abielu ja lapsi ja suurt koera ja maja valge aiaga. Selle viimase vastu on mul viimasel ajal eriti imelik foobia tekkinud.
Rääkisime msns, rääkisime, vahetasime telefoninumbreid... Ja minu meelest sai üsna selgeks, et tema pole aega mingiks suhteks ega suureks romantikaks ja mina lihtsalt ei viitsi praegu.
And voila! Terve pühapäeva kostitati mind ilusate smssidega stiilis: missa teed ja loodan et kõik on hästi ja ootan suga kokku saamist. Ja kui ta eile selgelt lubas winingut ja diningut ja et tahab mind hästi treat´ida (minu meelest pole eesti keeles nii head sõna selle kohta... kostitama tundub väga kuuekümnendad ja vene muinasjutd samovariga), siis täna smsib jälle, et mis ma teen ja kas ma ikka kindlasti tulen välja täna. For f*** sake! Jahh! Oli ju kokku lepitud! Isegi kui ma praegu avastaks, et ta on ikka samasugune imeliku soenguga poiss sealt oma ülikooli lõpupildi pealt, siis läheks ma ikka kasvõi dringile, sest ma olen lubanud. Samas, võibolla on ta tõesti nii tropp ja ta ka ise aimab seda, et homses "London Lites" on minu ehmunud nägu ja pealkiri: "Girl tried to squeeze herself out from toilet window in West End"?
Ja edasi läheb: "Eastern European girl (23) was seen yesterday climbing out from window at 8 pm in restaurant near Leicester Square. Young woman claimed that her date turned to a disaster already after 15 minutes and she decided to escape using busy restaurants rare windows."
Vaat siis. Ootan põnevusega, mida tänane õhtu toob.
Enivei, vastupidiselt kartusele, et nad välja ei koli, kui 12ndaks deposiiti tagasi ei saa, tundub, et siiski midagi liigutatakse. Näiteks olid pooled kollase kashmiirid laupäeva õhtuks kööki prügikasti topitud. Ja päeval oli vali kahekõne millegi korvi paigutamisest, mispeale must tahtis kõike seda hoopis musta prügikotti panna, aga kollane vaidles vastu...
Rõõmsaid hetki on ka. Näiteks kui me reedel Kareliga Angelis pedebaaris halba fotonäitust käisime vaatamas ja peale seda Sainsburysse läksime ja self service checkout jättis pooled ja just kallimad asjad sisse skännimata. Mul oli kuri kahtlus küll, kui arve ainul viie naela kanti tuli, aga kes siis siukse asja peale mölisema läheb või massinat korda üritab koputada...
Tegime kodus süüa. Söögitegu Kareliga teeb juba rõõmsaks. Ei tea isegi miks.
Siis jõime viina, ma arvan, et Simpsonidki olid telekas.
Tuli Aitor, jõime viina. Õhtu lõpuks lobisesin purjupäi välja, miks ma enam nende majja külla ei taha minna ja mõnede inimestega välja. Kõik, mis Aitor mulle kogu selle seebiopera peale lahkudes ütles, oli: "Come home, Lilly!"
Tegin blogthingsis testi, mille pealkiri oli midagi nagu: Millal sa kellegi leiad? Vastus tuli 1 aasta. :D Sest et mul pole tööd ja isegi baaris ei viitsi väga käia ja vastasin ausalt ühele küsimusele, et viimased reede õhtud olen sõpradega kodus vedelenud. Ja ega "ringkondki" teab mis soodus pole.
Testi tulemuses leidus soovitus vähemalt internetipõhiseid tutvusi otsida.
Mul on küll üks hiiglamavana profiil kuskil deidiportaalis, mida ma natuke häbenen, aga samas, väljas käies ju ei viitsi hirmsasti pungestada, et mingeid tegelasi üles korjata.
Samas, 80 protsenti veebitüüpidest, kes mingeid eriti tarku külgelöömislauseid saadavad, on täielik prügi. Mutad, kiimas moslemid, sexyboy69, keegi noormees, kel on hirmus kõhn ja valge rindkere, kuid ometigi ei häbene ta seda eksponeerida. Jajahh, erutav!
Ilma pildita tüübid tunduvad palju erutavamad, kõik on nii huvitav ja... Ja siis ma lisasin ühe millegipärast msn. Huvitav ja tore, ainult et pildi, mille ta saatis, vanuseks on poolteist aastat ja ta ütles et ta on täitsa erinev sellest, mis seal on ja talle tegelt üldse see pilt ei meeldi. Midakuradit? Mis sa siis saadad üldse siukest pilti???
Tema jällegi oli maru võlutud minu fotost ja veebikaameras nähtu meeldis ka.
Põhjus, miks ma selle tüübi üldse oma msn panin: tundus huvitav, aga ei otsi mingit pikka suhet, abielu ja lapsi ja suurt koera ja maja valge aiaga. Selle viimase vastu on mul viimasel ajal eriti imelik foobia tekkinud.
Rääkisime msns, rääkisime, vahetasime telefoninumbreid... Ja minu meelest sai üsna selgeks, et tema pole aega mingiks suhteks ega suureks romantikaks ja mina lihtsalt ei viitsi praegu.
And voila! Terve pühapäeva kostitati mind ilusate smssidega stiilis: missa teed ja loodan et kõik on hästi ja ootan suga kokku saamist. Ja kui ta eile selgelt lubas winingut ja diningut ja et tahab mind hästi treat´ida (minu meelest pole eesti keeles nii head sõna selle kohta... kostitama tundub väga kuuekümnendad ja vene muinasjutd samovariga), siis täna smsib jälle, et mis ma teen ja kas ma ikka kindlasti tulen välja täna. For f*** sake! Jahh! Oli ju kokku lepitud! Isegi kui ma praegu avastaks, et ta on ikka samasugune imeliku soenguga poiss sealt oma ülikooli lõpupildi pealt, siis läheks ma ikka kasvõi dringile, sest ma olen lubanud. Samas, võibolla on ta tõesti nii tropp ja ta ka ise aimab seda, et homses "London Lites" on minu ehmunud nägu ja pealkiri: "Girl tried to squeeze herself out from toilet window in West End"?
Ja edasi läheb: "Eastern European girl (23) was seen yesterday climbing out from window at 8 pm in restaurant near Leicester Square. Young woman claimed that her date turned to a disaster already after 15 minutes and she decided to escape using busy restaurants rare windows."
Vaat siis. Ootan põnevusega, mida tänane õhtu toob.
kolmapäev, november 08, 2006
Kuidas saada lahti mustadest?
Selged rassisimiilmingud saabuvad, kui pead elamist jagama lolli näoga mustaga ja tema kollase abikaasaga. Kui siiani on täitsa suva olnud kõigist värvidest siis paratamatult rassismis süüdistamine annab aluse hakata tegema rassistlikke nalju...
Kõigepealt on meil plaanis hakata iga päev köögis suures pajas keetma selliseid valgeid torumütse... Selliseid, mille kohta Kreisiraadios öeldakse: "Sinu jaoks, neeger, on see karneval, neeger!" Ja siis tõmmata pikk pesunöör põiki läbi köögi ja selle peale need mütsikesed kuivama laduda.
Samas, mida on tähele pannud Dotsent, meie mutale pole mingit toru vajagi, see ehmatab niigi iga kord ära kui koridoris või köögis mõnda valget i.e eestlast näeb.
Kus siin eelnevas tekstis piir nalja ja tõsielu vahel läheb, saab igaüks ise otsustada minu ja mu maailmavaadete tundmise põhjal. Eksole. Aga 30 protsenti naljaga öeldud asjadest pidi niikuinii tõsi olema.
Siis... Jahh, kui laupäeva õhtul kodus vedeleda javeel pool pühapäeva otsa masenduda , siis hiljemalt pühapäeva õhtuks on himu kuskile õue küll minna. Seekord piirdus see ausa jalutuskäiguga Angelisse (Meil Londonis on selline nimi tervel linnaosal!) ja tiiruga tagasi. Teel avastasime mingi poekese, kus müütati roosasid kuldsete käepidemete ja nikerdustega Louis stiilis kummuteid ja muud sellist nädi. Ja samas vajati ka poole kohaga staffi. Esmaspäeval viisin sinna oma CV ja järgmisel esmaspäeval on intervjuu. Loomulikult oli poes tegev keegi roosa kampsuniga Simon, queer as ... Enivei, tal olla juba ligi 100 CVd. Olen austet, et üldse vestlusele kutsuti.
Esmaspäeva õhtuks olime kutsutud Sohosse õhtusöögile. Keegi Stu lemmiknõbu tuli ka oma peigu näitama. Kena. Aperatiiviks olnud kaks kuiva mullitavat kadusid vist 10 minutiga. Ja ma pean ütlema, et kõik need brittide viisakad teejoomised sisaldavad parimatel puhkudel enamasti ka hulga vahuveini ja dineed ujutatakse üle ohtra veiniga. Ausalt öeldes, kogu õhtu kohta võib öelda, et oli väga lõbus, aga see punane vein, mis karriga suurepäraselt sobis, hakkas ka mõnusasti pähe ja jututeemadest ma suurt ei mäleta.
Väga lõbus bussisõit Teasse, kuhu ma nõudsin, sest Nathan oli saatnud järjekordse sms stiilis: "Tea bar, now, bitch!" vms. Ka ei häirinud mind fakt, et ma kandsin villast sekretäriseelikut ja mingit pruuni kampsit, kus all oli küll kena väike must top aga selle all omakorda valge pesu. Pärast seda võtmeotsatäit, mille Nate mulle ninna toppis, hoolisin veelgi vähem.
Siis kohtasin ühte oma suurepärastest suvistest meestuttvatest, kellega nagu on mingi fling aga kõik jääb enamasti siiski viisakuse piiridesse. Olgem ausad, mingist suhtest temaga pole ma ka absoluutselt huvitatud... Või nohh, kas ma kellestki üldse olen niiväga hetkel... ta oli parajasti ametis mingite vlaikude jagamisega, aga üsnagi ebakindlalt... Et siis võtsin asja üle -- jagasin laiali paarkend lehte, sealjuures mitte nii, et võetakse vastu ja visatakse maha, vaid loetakse läbi ja jäetakse meelde.
Ja kuigi peo lõpupoole olid kõik uimad läinud, siis mõtlesin ikkagi, et võib ju tema poole ööseks minna... Kuna niikuinii kedagi pole ja ta on suvaliseks kepiks üsna sobiv.
Eriti loll taksojuht oli, minust vähemalt peajagu lühem. Mingi paki või midagi. Ja kui mu kaaslane ütles, et mu briti aktsent on litsalt amazing siis see simpirimpi lihtsalt arvaski, et ma mingi Chelsea proua olen. Oh, dear!
Oh, dear, ma arvan jälle millegipärast, et ma hakkan lesbiks... Või on lihtsalt asi selles, et tegemist oli esimese kategooria egoistiga ja kaks sellist vähemalt voodis kokku ei sobi... Aga võibolla oli asi ka peenise suuruses, mis mulle siiamaani suhteliselt marginaalne oli tundunud olevat.
Enivei, kõige rõõmsam hetk kogu loo juures oli see, kui ma hommikul avastasin padja alt rohelise naistesoki. Ausalt, ma polnud mitte kuidagiviisi pettunud, et tegemist võibki olla sellise suvalise tirijaga, vaid siiras huvi, kuidas see näitsik sealt lahkus, ühes jalas mürkroheline sokk ja teises mitte midagi. Ja kas sel tüdrukul oli tõepoolest lahkumisega nii kiire, et ei hakanud isegi oma sokki otsima? Peaasi, et minema saaks?
Üldiselt oli sealt päris raske minema saada tõesti, sest ma ei teadnud isegi, kuhu poole buss peaks minema ja kus bussipeatus olla võib.
Aga mulle tundub, et tüüp muutub iga korraga kui ma teda näen järjest viisakamaks, või oli ta lihtsalt nii üllatunud tõsiasjast, et keegi tuleb tema voodisse magama ja teda ennast öösel sealt välja puksida üritab. Igatahes saadeti viisakalt bussi peale ja suudeldi põsele ja lehvitati järele. Hüahh, cheezy.
Kõigepealt on meil plaanis hakata iga päev köögis suures pajas keetma selliseid valgeid torumütse... Selliseid, mille kohta Kreisiraadios öeldakse: "Sinu jaoks, neeger, on see karneval, neeger!" Ja siis tõmmata pikk pesunöör põiki läbi köögi ja selle peale need mütsikesed kuivama laduda.
Samas, mida on tähele pannud Dotsent, meie mutale pole mingit toru vajagi, see ehmatab niigi iga kord ära kui koridoris või köögis mõnda valget i.e eestlast näeb.
Kus siin eelnevas tekstis piir nalja ja tõsielu vahel läheb, saab igaüks ise otsustada minu ja mu maailmavaadete tundmise põhjal. Eksole. Aga 30 protsenti naljaga öeldud asjadest pidi niikuinii tõsi olema.
Siis... Jahh, kui laupäeva õhtul kodus vedeleda javeel pool pühapäeva otsa masenduda , siis hiljemalt pühapäeva õhtuks on himu kuskile õue küll minna. Seekord piirdus see ausa jalutuskäiguga Angelisse (Meil Londonis on selline nimi tervel linnaosal!) ja tiiruga tagasi. Teel avastasime mingi poekese, kus müütati roosasid kuldsete käepidemete ja nikerdustega Louis stiilis kummuteid ja muud sellist nädi. Ja samas vajati ka poole kohaga staffi. Esmaspäeval viisin sinna oma CV ja järgmisel esmaspäeval on intervjuu. Loomulikult oli poes tegev keegi roosa kampsuniga Simon, queer as ... Enivei, tal olla juba ligi 100 CVd. Olen austet, et üldse vestlusele kutsuti.
Esmaspäeva õhtuks olime kutsutud Sohosse õhtusöögile. Keegi Stu lemmiknõbu tuli ka oma peigu näitama. Kena. Aperatiiviks olnud kaks kuiva mullitavat kadusid vist 10 minutiga. Ja ma pean ütlema, et kõik need brittide viisakad teejoomised sisaldavad parimatel puhkudel enamasti ka hulga vahuveini ja dineed ujutatakse üle ohtra veiniga. Ausalt öeldes, kogu õhtu kohta võib öelda, et oli väga lõbus, aga see punane vein, mis karriga suurepäraselt sobis, hakkas ka mõnusasti pähe ja jututeemadest ma suurt ei mäleta.
Väga lõbus bussisõit Teasse, kuhu ma nõudsin, sest Nathan oli saatnud järjekordse sms stiilis: "Tea bar, now, bitch!" vms. Ka ei häirinud mind fakt, et ma kandsin villast sekretäriseelikut ja mingit pruuni kampsit, kus all oli küll kena väike must top aga selle all omakorda valge pesu. Pärast seda võtmeotsatäit, mille Nate mulle ninna toppis, hoolisin veelgi vähem.
Siis kohtasin ühte oma suurepärastest suvistest meestuttvatest, kellega nagu on mingi fling aga kõik jääb enamasti siiski viisakuse piiridesse. Olgem ausad, mingist suhtest temaga pole ma ka absoluutselt huvitatud... Või nohh, kas ma kellestki üldse olen niiväga hetkel... ta oli parajasti ametis mingite vlaikude jagamisega, aga üsnagi ebakindlalt... Et siis võtsin asja üle -- jagasin laiali paarkend lehte, sealjuures mitte nii, et võetakse vastu ja visatakse maha, vaid loetakse läbi ja jäetakse meelde.
Ja kuigi peo lõpupoole olid kõik uimad läinud, siis mõtlesin ikkagi, et võib ju tema poole ööseks minna... Kuna niikuinii kedagi pole ja ta on suvaliseks kepiks üsna sobiv.
Eriti loll taksojuht oli, minust vähemalt peajagu lühem. Mingi paki või midagi. Ja kui mu kaaslane ütles, et mu briti aktsent on litsalt amazing siis see simpirimpi lihtsalt arvaski, et ma mingi Chelsea proua olen. Oh, dear!
Oh, dear, ma arvan jälle millegipärast, et ma hakkan lesbiks... Või on lihtsalt asi selles, et tegemist oli esimese kategooria egoistiga ja kaks sellist vähemalt voodis kokku ei sobi... Aga võibolla oli asi ka peenise suuruses, mis mulle siiamaani suhteliselt marginaalne oli tundunud olevat.
Enivei, kõige rõõmsam hetk kogu loo juures oli see, kui ma hommikul avastasin padja alt rohelise naistesoki. Ausalt, ma polnud mitte kuidagiviisi pettunud, et tegemist võibki olla sellise suvalise tirijaga, vaid siiras huvi, kuidas see näitsik sealt lahkus, ühes jalas mürkroheline sokk ja teises mitte midagi. Ja kas sel tüdrukul oli tõepoolest lahkumisega nii kiire, et ei hakanud isegi oma sokki otsima? Peaasi, et minema saaks?
Üldiselt oli sealt päris raske minema saada tõesti, sest ma ei teadnud isegi, kuhu poole buss peaks minema ja kus bussipeatus olla võib.
Aga mulle tundub, et tüüp muutub iga korraga kui ma teda näen järjest viisakamaks, või oli ta lihtsalt nii üllatunud tõsiasjast, et keegi tuleb tema voodisse magama ja teda ennast öösel sealt välja puksida üritab. Igatahes saadeti viisakalt bussi peale ja suudeldi põsele ja lehvitati järele. Hüahh, cheezy.
pühapäev, november 05, 2006
mobb
Ma arvan, et ma pole elu sees ühelegi nii maailmakuulsale tegelasele nii lähedal olnud, kui eile Moby´le. Nii meetrike, mis oleks võinud muutuda pooleks, kui ma oleks rohkem pingutanud. Jah, kõige lähemad tegelased eelmainitule ongi kindlasti mingid DJ'd kes tegelikult siin suvalised kollid on ja siis Eestisse hirmsa meediakära saatel on tassitud... Klubi, kus Rütmidoktor enne Eestisse asumist resident oli, asub ju ka kuskil Essexis või maiteamisp*****s. Kontserditel pole ma kunagi rüselemas käia armastanud... Ja ega ma nii suur muusikasõber olegi, et 80 naelane pilet Madge´i kontserdile osta või Maikljaksoni valgete sokkide nimel trügida...
Et siis Moby ja täitsa tasuta. Uue plaadi promo. Elektrrro. Karm tümps miksitud uute ja vanade asjadega, vahele neid vanu helgeid helisidki. Cool. Karel tegi pilte ka.
Ja siis öösel on vaja jutustada mingi tund kollidest, kummitustest, hingedest, luupainajatest ja muudest müstitsismidest. Võibolla on see Halloweenist... Igatahes on viimasel ajal keegi mind pidevalt jalgadest sikutanud või sinna peale istunud. Ja see tunne ei ole mõnus. Ja kui tahtevastaselt lähevad kuklakarvad turri! Huhh. Võibolla on see Evely, kes mind oma kummituse ja kolmandasilmajuttudega on nii ära hirmutanud ja mu aju siis genereerib ise igasugu mõnu ja kummitisi. Sest miks peaks keegi minu sisse pugeda tahtmagi?
Nii fakkdapp nagu ma olen hetkel...
Et siis Moby ja täitsa tasuta. Uue plaadi promo. Elektrrro. Karm tümps miksitud uute ja vanade asjadega, vahele neid vanu helgeid helisidki. Cool. Karel tegi pilte ka.
Ja siis öösel on vaja jutustada mingi tund kollidest, kummitustest, hingedest, luupainajatest ja muudest müstitsismidest. Võibolla on see Halloweenist... Igatahes on viimasel ajal keegi mind pidevalt jalgadest sikutanud või sinna peale istunud. Ja see tunne ei ole mõnus. Ja kui tahtevastaselt lähevad kuklakarvad turri! Huhh. Võibolla on see Evely, kes mind oma kummituse ja kolmandasilmajuttudega on nii ära hirmutanud ja mu aju siis genereerib ise igasugu mõnu ja kummitisi. Sest miks peaks keegi minu sisse pugeda tahtmagi?
Nii fakkdapp nagu ma olen hetkel...
reede, november 03, 2006
Nojahh siis
Tuleb välja, et internet säilib ka siis, kui arvuti laua alt välja võtta. Üleeile oli varastatud wirelessi ka natuke laua peal, täna leidis Dotsent selle laua alt. Olen terve päeva upakil laua all olnud ja CV-sid saatnud. Nüüd tihkasin rüperaali õrnalt süllegi võtta, kui vaja applaududa, siis saab massina laua alla tagasi torgata.
Einohh, mõnus on. Kui mingi väike papp kuskilt jookseks ja keegi korteriüüri ka kinni maksaks, siis võikski kohe mitu kuud järkest kodus reality-sarju, Buffyt ja Simpsoneid vahtida. Nagu eile. Või mis päev see oligi, kui ma käisin hommikul CVsid jagamas ja koju tulles kellegi, kes lubas pingsalt tööd teha, voodis lebotamas leidsin, läpakas kõrval ja töö täitsa tegemata. Nohh, mõnel on midagi tehagi.
Eile siis algas kaunis pereelu kolmekesi. Pudeli viina panime nahka, banaani-apelsinimahlaga maitses see eriti halvasi, aga mis teha...
Kollane ülbitseb ikka veel. Vahtis oma toast vihase ussipilguga, kui ma esmaspäeval rahulikult köögis kokkasin. Eks tahtis ka tulla oma riisi küpsetama. Ma ei julgenud köögist kuskile minnagi, kartsin et tuleb sülgab mulle miskit kihvti toidu sisse või siis pissib teesse. Nagu need iinlased pidavat tegema. Must ütleb tere, kuna ma järjekindlalt kõiki siin majas viisakalt teretan. Liftis räägin igast majanaabritega juba ilmast ka. "It's getting just chillier!" "Yeah, winter is coming..." ohkab kuskil kuuekümne tuuris mutaonu.
Eile saabus Eestist koos Reimoga hulga väärtkirjandust. Pean ütlema, et Just on ikka hulga etem kui Kroonika oma pseudosofistikatsiooniga. Just on ausalt kollane ja nõretab sellest... Kui ma tahan rämpsu, siis maksan ka rämpsu eest, mitte ei ürita end gossipile lähemale närida läbi suurepäraste pealiskaudsete portreelugude, mis arglikult üritavad ikkagi kellegi mustas pesus sorida ja viibutavad preilide mustade trussikutega, mida poodi tagasi viia ei tahetud.
Keegi neiu Liis Lass... Misasi see on? Ideaalbeib? Ja siis porgandibeib Heti Tulve? Ja Eesti päritolu uus maailmameister... Nina nii viltu löödud, et Kroonika seksikate valimistel küll läbi ei lööks... temast oleks võinud väikese Tiina Pargi stiilis udutatud pildikese panna artikli kõrvale, soovitavalt seljaga, aga mitte täita kahte kolmandikku kogu mahust jubedate seapiltidega. Jääb vaid küsimus, kus on Viivi?
Einohh, mõnus on. Kui mingi väike papp kuskilt jookseks ja keegi korteriüüri ka kinni maksaks, siis võikski kohe mitu kuud järkest kodus reality-sarju, Buffyt ja Simpsoneid vahtida. Nagu eile. Või mis päev see oligi, kui ma käisin hommikul CVsid jagamas ja koju tulles kellegi, kes lubas pingsalt tööd teha, voodis lebotamas leidsin, läpakas kõrval ja töö täitsa tegemata. Nohh, mõnel on midagi tehagi.
Eile siis algas kaunis pereelu kolmekesi. Pudeli viina panime nahka, banaani-apelsinimahlaga maitses see eriti halvasi, aga mis teha...
Kollane ülbitseb ikka veel. Vahtis oma toast vihase ussipilguga, kui ma esmaspäeval rahulikult köögis kokkasin. Eks tahtis ka tulla oma riisi küpsetama. Ma ei julgenud köögist kuskile minnagi, kartsin et tuleb sülgab mulle miskit kihvti toidu sisse või siis pissib teesse. Nagu need iinlased pidavat tegema. Must ütleb tere, kuna ma järjekindlalt kõiki siin majas viisakalt teretan. Liftis räägin igast majanaabritega juba ilmast ka. "It's getting just chillier!" "Yeah, winter is coming..." ohkab kuskil kuuekümne tuuris mutaonu.
Eile saabus Eestist koos Reimoga hulga väärtkirjandust. Pean ütlema, et Just on ikka hulga etem kui Kroonika oma pseudosofistikatsiooniga. Just on ausalt kollane ja nõretab sellest... Kui ma tahan rämpsu, siis maksan ka rämpsu eest, mitte ei ürita end gossipile lähemale närida läbi suurepäraste pealiskaudsete portreelugude, mis arglikult üritavad ikkagi kellegi mustas pesus sorida ja viibutavad preilide mustade trussikutega, mida poodi tagasi viia ei tahetud.
Keegi neiu Liis Lass... Misasi see on? Ideaalbeib? Ja siis porgandibeib Heti Tulve? Ja Eesti päritolu uus maailmameister... Nina nii viltu löödud, et Kroonika seksikate valimistel küll läbi ei lööks... temast oleks võinud väikese Tiina Pargi stiilis udutatud pildikese panna artikli kõrvale, soovitavalt seljaga, aga mitte täita kahte kolmandikku kogu mahust jubedate seapiltidega. Jääb vaid küsimus, kus on Viivi?
Tellimine:
Postitused (Atom)
