staarkahve

tahaksin oma kõnes tänada proua olga aaslavi ja seda teist mutti, kellega ta kahasse atlantise ööklubi ja restorani ja sinnajuurde kuuluvat star cafed ja selle välisterrassi peab.
atlantis on nii ehk naa nõme, aga välikohvik näeb üsna mõnus välja ja jõe ääres päikese käes tsillida... mmmm... aga ei ole kõik kuld mis kaugele kollaselt hiilgab.
1. counter service. mina ise pean minema pimedasse ja koledasse starkahvesse ja sealt leti äärest endale oma õlled ja kohvid ja koogid tellima....
2. teenindajad. leti taga väga ilus näitsik (5+ säärejooks), kel kahjuks vist mingid isikliku elu probleemid või muud sarnast... väga vingus näoga ja küsis kõike kolm korda üle...
3. kliendid. olgem ausad, ma sain tegelikult sellest väsinud tsikist seal leti taga aru. üks härra naaksus jäätisekokteilide kallal ja kui tsikk pakkus õunamahlaga varianti, siis tegi härra omast arust vist nalja: õunamahl võivat kõhu lahti teha... oipiinlik... võttis siis ploomimahlaga. tsiki asemel oleks kuidagiviisi selle ploomikokteili sisse mingeid laksatiivseid aineid suranud... paras siis.
4. salatite ooteaeg pidi olema 10 minutit. meie ootasime 30, enne kui ma kompleinima läksin. kohe-kohe. täpselt tund aega peale meie saabumist toodi salatid lauda.
5. jäätisekokteilid toodi enne salateid ja need muutusid jäledateks magusplögalurrideks...
6. salat oli maitsetu ja mõttetu ja ma pakun, et tomatid halvaks läinud. kes minuga söömas käivad, teavad, et enamasti söön kõik ilusti ära, nagu vanama aastaid tagasi õpetas. seekord mitte.
kui ma oma päiksest põlenud õlgadega lõpuks koju jõudsin, arvas ema , et tema küll sellest salatist kõhus keerab ja ta saadab homme atlantise-prouadele iimeili. ma arvan, et ta võiks mu blogist edit-kopi-peisti teha...