igast asju juhtub ja on. ja ma isegi mõtlen. ja olen. aga, kirjutada viimasel ajal ei viitsi. parem loeks.
1)bukowski viimaseks jäänud raamat "pulp" tundub rohkem küll nagu seniilse taadi pajatused, mitte kui skandaalse roppkirjaniku teos. räiget keppi pole, minategelane chinaski lipsab vaid ühest lausest läbi... ja tegelased on... cèline (kirjanik, kes peaks juba aastakümneid surnud olema), teda taga ajav Leedi Surm ja tulnukapreili Jennie Nitro. kõik need tegelased bukowski tavapärasesse läppunud LA kuumusesse, viletsatesse üürikorteritesse ja saastabaaridesse ning hipodroomidele surutud. maivõi.
2) haarasin raamatukogust veel uhiuue kogumiku eesti noorte kirjanike novelle ja jutukesi. alapealkirja panin tähele, kuid pealkirja ja tutvustust mitte. tegemist on noore ulmekirjandusega. oi. kui noored midagi halvasti kirjutavad, siis on see ulme. reegel. mingi piinlik jutt raamatuköitjast, kelle karvadest, lutikatest ja spermast kokku keedetud paberilehed võivad lugeja haigeks teha või ilusaks või... ohjummel.
3) ema on meil raamatuklubi liige. trikk selles, et peab hästi tähele panema arveid, mis postkasti tulevad. kui ei soovita selle kuu klubiraamatut (enamasti ikka paarisaja eegu kanti), tuleb lipik tagasi saata. hajameelne ema seda eelmisel kuul ilmselt ei teinud ja nii ootaski teda postkontoris rõõmus üllatus: sajakroonine teos energiavampiiridest. lugesin algust. ei olnud paljutõotav, pikk jahu transilvaaniast ja päris vampiiridega seotud müütidest. nomaivõi... energiavampiirlusega ei tohiks sellel küll suurt seost olla, kui usutakse, et va pahal vampsil tuleb vai läbi südame lüüa ja siis pea kehast eraldada ja kaugele eemale maha matta, et kurikael kuidagiviisi end hauast välja ei kaevaks ja omale peanuppu otsa tagasi ei kruviks...
4) ostsin gombrowiszci (kas sai nüd neid poolatähtesid parasjagu palju ja õiges järjekorras? vaevalt küll...) päevaraamatu, mida lugeda jõudnud pole. kunagi raamatukoguraamatuga küll üle paarikümne lehe ei jõudnud...
5) minu hetkeraamat on ikkagi gardelli "preeriakoerad". ja kuidagiviisi on läinud nii, et kasutan sealseid tekste oma diplomitöö jaoks... surusin raamatu oma juhendajalegi pihku, et see komöödiasugemetega draamast-tragöödiast end läbi näriks. pidavat iga kord magama jääma, kui loeb... no mõne jaoks on minu lemmik siis hea uneraamat:D (eesti ulme, ma ütlen, oleks võibolla huvitavam!)
6)enda elu tundub hetkel olevat üks suur pilalugu. saaks satiirilise teose "läbikukkunud pahelise tudengipreili elu ehk nädalavahetusel võib ka kolm päeva olla"
viimase kahepäevase nädalavahetuse kõige parem kompliment nägi välja selline:
üsna purjus geimees segab minu köögis kell viis hommikul suurele seltskonnale kokteili ja ütleb sealjuures mulle: "sul on suured rinnad. sa oled ilus naine!"
pühapäev, mai 29, 2005
esmaspäev, mai 23, 2005
on nii kuum!
ma ei saa aru. ühel hetkel on siin nii külm, et tuleb kinnastega käia ja juba paari päeva pärast on õues 25 kraadi sooja ja kogu anne kanali äärne on paljaid inimesi täis. igakevadine porno, kui ma jällegi hakkan kasutama oma ruloosid, mis juba septembrist saati üles kerituna seisnud on.
igatahes. nii järsku ja nii kuum on liig. mõte sellest, et pean lahtiste ja kindlasti hõõruvate kingadega üle pika sõpruse silla kahlutama, nii et päike lagipähe paistab... äää. itaha. kui ootasin terve talve suve, siis nüüd võiks ta tagasi sinna minna kust tuli. suvi lihtsalt ei sobi hetkel mu plaanidega! kui ma saaks olla kuskil maal, metsas või mere ääres ja linnulaulu kuulata ja chillida, oleks kõik super.
olen hommikust peale toas istunud, eilne pool päeva õues väsitas ikka jubedalt ära ja ülejäänu veetsin toas. nüüd on mul siis kõik pesud pestud. isegi 2X2.40 voodilinad ja tekikotid, mis muidu pesumajja viiakse. ja et mul ikkagi rohkem asjatamist oleks, ei pannud ma viimane kord masinasse pesupulbrit. nüüd sain sama masinatäie uuesti pesema panna, seekord vist ikka lisasin arieli kah... idioot.
telekas jooksevad kuulutused: "tln noormes pakub neidudele kunilingust. minu keel seda oskab!!!", "toetan saledat tallinna neidu" (muidugi, saledat on palju kergem toetada...) ja viimases kuulutuses pakkus keegi noormees naisterahvastele "24 H privaatstrippi, vastan ainult kõnedele."
njah. mul oli probleem emale sünnipäevakingi leidmisega... telliks strippari? meenub skandaal tõnu kauba naisega, kellele tütred juubeliks stripipoiss marco olid tellinud ja see siis hoolega oma hõbepükstega keskealise proua kauba ümber hõõrutand, nii et sünnipäevalised käsi kokku löönud ja ahhetand...
aga mõnele sõbrannale võiks tellida tln noormehe, kes pakub "kunilingust". ja seda külaliste silme all... ei tea, kas seda saaks tõsiseltvõetava performance'ina esitada? oioi. ma olen vist kuumaga ära keerand...
igatahes. nii järsku ja nii kuum on liig. mõte sellest, et pean lahtiste ja kindlasti hõõruvate kingadega üle pika sõpruse silla kahlutama, nii et päike lagipähe paistab... äää. itaha. kui ootasin terve talve suve, siis nüüd võiks ta tagasi sinna minna kust tuli. suvi lihtsalt ei sobi hetkel mu plaanidega! kui ma saaks olla kuskil maal, metsas või mere ääres ja linnulaulu kuulata ja chillida, oleks kõik super.
olen hommikust peale toas istunud, eilne pool päeva õues väsitas ikka jubedalt ära ja ülejäänu veetsin toas. nüüd on mul siis kõik pesud pestud. isegi 2X2.40 voodilinad ja tekikotid, mis muidu pesumajja viiakse. ja et mul ikkagi rohkem asjatamist oleks, ei pannud ma viimane kord masinasse pesupulbrit. nüüd sain sama masinatäie uuesti pesema panna, seekord vist ikka lisasin arieli kah... idioot.
telekas jooksevad kuulutused: "tln noormes pakub neidudele kunilingust. minu keel seda oskab!!!", "toetan saledat tallinna neidu" (muidugi, saledat on palju kergem toetada...) ja viimases kuulutuses pakkus keegi noormees naisterahvastele "24 H privaatstrippi, vastan ainult kõnedele."
njah. mul oli probleem emale sünnipäevakingi leidmisega... telliks strippari? meenub skandaal tõnu kauba naisega, kellele tütred juubeliks stripipoiss marco olid tellinud ja see siis hoolega oma hõbepükstega keskealise proua kauba ümber hõõrutand, nii et sünnipäevalised käsi kokku löönud ja ahhetand...
aga mõnele sõbrannale võiks tellida tln noormehe, kes pakub "kunilingust". ja seda külaliste silme all... ei tea, kas seda saaks tõsiseltvõetava performance'ina esitada? oioi. ma olen vist kuumaga ära keerand...
pühapäev, mai 22, 2005
staarkahve
tahaksin oma kõnes tänada proua olga aaslavi ja seda teist mutti, kellega ta kahasse atlantise ööklubi ja restorani ja sinnajuurde kuuluvat star cafed ja selle välisterrassi peab.
atlantis on nii ehk naa nõme, aga välikohvik näeb üsna mõnus välja ja jõe ääres päikese käes tsillida... mmmm... aga ei ole kõik kuld mis kaugele kollaselt hiilgab.
1. counter service. mina ise pean minema pimedasse ja koledasse starkahvesse ja sealt leti äärest endale oma õlled ja kohvid ja koogid tellima....
2. teenindajad. leti taga väga ilus näitsik (5+ säärejooks), kel kahjuks vist mingid isikliku elu probleemid või muud sarnast... väga vingus näoga ja küsis kõike kolm korda üle...
3. kliendid. olgem ausad, ma sain tegelikult sellest väsinud tsikist seal leti taga aru. üks härra naaksus jäätisekokteilide kallal ja kui tsikk pakkus õunamahlaga varianti, siis tegi härra omast arust vist nalja: õunamahl võivat kõhu lahti teha... oipiinlik... võttis siis ploomimahlaga. tsiki asemel oleks kuidagiviisi selle ploomikokteili sisse mingeid laksatiivseid aineid suranud... paras siis.
4. salatite ooteaeg pidi olema 10 minutit. meie ootasime 30, enne kui ma kompleinima läksin. kohe-kohe. täpselt tund aega peale meie saabumist toodi salatid lauda.
5. jäätisekokteilid toodi enne salateid ja need muutusid jäledateks magusplögalurrideks...
6. salat oli maitsetu ja mõttetu ja ma pakun, et tomatid halvaks läinud. kes minuga söömas käivad, teavad, et enamasti söön kõik ilusti ära, nagu vanama aastaid tagasi õpetas. seekord mitte.
kui ma oma päiksest põlenud õlgadega lõpuks koju jõudsin, arvas ema , et tema küll sellest salatist kõhus keerab ja ta saadab homme atlantise-prouadele iimeili. ma arvan, et ta võiks mu blogist edit-kopi-peisti teha...
atlantis on nii ehk naa nõme, aga välikohvik näeb üsna mõnus välja ja jõe ääres päikese käes tsillida... mmmm... aga ei ole kõik kuld mis kaugele kollaselt hiilgab.
1. counter service. mina ise pean minema pimedasse ja koledasse starkahvesse ja sealt leti äärest endale oma õlled ja kohvid ja koogid tellima....
2. teenindajad. leti taga väga ilus näitsik (5+ säärejooks), kel kahjuks vist mingid isikliku elu probleemid või muud sarnast... väga vingus näoga ja küsis kõike kolm korda üle...
3. kliendid. olgem ausad, ma sain tegelikult sellest väsinud tsikist seal leti taga aru. üks härra naaksus jäätisekokteilide kallal ja kui tsikk pakkus õunamahlaga varianti, siis tegi härra omast arust vist nalja: õunamahl võivat kõhu lahti teha... oipiinlik... võttis siis ploomimahlaga. tsiki asemel oleks kuidagiviisi selle ploomikokteili sisse mingeid laksatiivseid aineid suranud... paras siis.
4. salatite ooteaeg pidi olema 10 minutit. meie ootasime 30, enne kui ma kompleinima läksin. kohe-kohe. täpselt tund aega peale meie saabumist toodi salatid lauda.
5. jäätisekokteilid toodi enne salateid ja need muutusid jäledateks magusplögalurrideks...
6. salat oli maitsetu ja mõttetu ja ma pakun, et tomatid halvaks läinud. kes minuga söömas käivad, teavad, et enamasti söön kõik ilusti ära, nagu vanama aastaid tagasi õpetas. seekord mitte.
kui ma oma päiksest põlenud õlgadega lõpuks koju jõudsin, arvas ema , et tema küll sellest salatist kõhus keerab ja ta saadab homme atlantise-prouadele iimeili. ma arvan, et ta võiks mu blogist edit-kopi-peisti teha...
teisipäev, mai 17, 2005
minu sõbrad.
niisiis. minu lemmikleht blogthings.com pakub väga lihtsat testi, et millised mu sõbrad siis ikkagi tegelikult on. no maitea, mõni inimene lihtsalt seostub mingi värviga... ja tulemus on siis üllatus-üllatus, selline:
What You Really Think Of Your Friends |
| Toomas is your soulmate. |
| You truly love Orni. |
| You consider Trainu your true friend. |
| You know that Massa is always thinking of you. |
| You'll remember Kerttu for the rest of your life. |
| You secretly think Martin is creative, charming, and a bit too dramatic at times. |
| You secretly think that Kris is colorful, impulsive, and a total risk taker. |
| You secretly think that Heli is loyal and trustworthy to you. And that Heli changes lovers faster than underwear. |
| You secretly think Kärt is shy and nonconfrontational. And that Kärt has a hidden internet romance. |
<<<www.blogger.com/What Do You Think of Your Friends?
ps. heli ei vaheta armukesi nagu aluspesu, and look who's dramakvin here! :)
pühapäev, mai 15, 2005
ODDD...*-)
täna oli ilmselt viimase paari kuu kõige veidram õhtu/öö...
õhtupoolik algas tädimaie sünnipäevaga, kus loomulikult vitsutati hirmsasti süüa (üsna pikk laud, mingi hetk hakkas mulle tunduma, et kõik näeb täpselt välja nagu "püha õhtusöömaaja" maalil) onukarla jutt ei tahtnud lõppeda. suurepärane näide sellest, kui hästi ikkagi pärilikkus töötab, on tema kümneaastane pojapoeg heigo, kes vuristas mulle ette pika loo curt cobainist, the tuberkuloitedist, blackyst ja ameerika verekoertest. mingi hetk hakkasin kartma, et see laps ühel hetkel lämbumisssurma sureb, sest hinge ta oma loo kestel peaaegu ei tõmmanud... onu karla vastas istus keegi vanem härrasmees, kes ainult "jajahh-jajahh," pomises... veider...
pisut enne südaööd leidsin end krisi juurest, kalliste inimestega, kelle jutt ja mõtted minu omadega enam-vähem klapivad. keskkonnavahetus oli vist liiga kiiresti toimunud ja sampus hakkas vist alles siis mõjuma, igatahes tundus kogu lugu väga sürr.
järjest sürrimaks muutus õhtu siis, kui me creppi jõudsime. teadsime küll, et seal miski pidu, aga minul vähemalt polnud aimugi, et seal 90'ndate parimaid hitte mängitakse... esimesel hetkel tuli pähe ehmatav tõsiasi, crepp oli muutunud üheks nendest väikestest soho geibaaridest, kus päeval võetakse niisama jooki ja õhtul läheb diskoks! liiga tuttavlik tundus!!!:D heheee... aga tänu seltskonnale suutsin ma kõik dr. albanid ja muud hitid välja kannatada ja tantsugi lüüa, seda enam et õhtu edenedes hakkas järjest enam kõlama ka ammuunustatud lugusid varasematest kümnenditest...
kris kui kõige lesbim sai jälle totaalse venesea käest lanti... hiljem ka mingi lihtsea käest...
ja juba hakkas kell lähenema poole neljale... kõndisime krisi, kerttu ja dittega mööda rüütli tänavat, väljas hakkas juba valgeks minema, linnud karjusid... sulnis hommik, ei olnud mul muret, et pean üksi koju kõndima... varahommikul on tegelikult ülimõnus läbi tühja linna koju jalutada.
kõndisin üle turusilla ja vahtisin vasakule, kus pajud ja jõekallas koos majade ja hahetava taevaga tumedas vees peegeldusid. mõnus. aeglustasin sammu kui kuulsin kedagi endast mööda kiirustavat. miski hilja peale jäänud korporant. must ülikond, mustad korralikult viksitud kingad ja tekkelgi peas. kõik teavad, mida ma tegelikult korporatsioonidest arvan, aga need tüübid näevad alati nii viisakad välja... kui ma üle silla jõudsin, oli seesama noormees seisma jäänud ja vahtis ringi. okei. kõndisin tast mööda, üle sõidutee ja järsku kuulsin neidsamu samme, mis mind ennist sillal olid saatnud, endale järgi jooksmas. hmm...
"tervist, vabandage, ega te ei tahaks minuga sinnapoole tulla?" küsis korporant ja osutas käega paju tänava suunas.
"tervist!"
tundisn end isegi naeratavat, sest tüüp käitus üliviisakalt ja seisis isegi sirgelt... ehkki tema ettepanek oli enam kui veider. minu küsimuse peale, miks ma peaksin temaga sinnapoole minema vastas ta: "noh, ma mõtlesin, et olen täna üksi kodus ja kutsuks teid endale külla!"
mu aju karjatas küll MISSASSJA?!, kuid kuuldavale tõin midagi, mis andis mõista mu kategoorilisest keeldumisest, ma isegi ei jäänud hr.korporandiga pikemalt vaidlema mingitel küllakutsumisteemadel, vaid kõndisin minema. ei vaadanud kordagi tagasi, ehkki selja tagant kostus hädine: "miks...?"
kõndisin sirgelt kodu poole, kuid endal oli suu lahti. kes väitis, et absoluutselt kõik mehed ei ole sead?! mina mitte, ja ilmselt oli mul õigus...
õhtupoolik algas tädimaie sünnipäevaga, kus loomulikult vitsutati hirmsasti süüa (üsna pikk laud, mingi hetk hakkas mulle tunduma, et kõik näeb täpselt välja nagu "püha õhtusöömaaja" maalil) onukarla jutt ei tahtnud lõppeda. suurepärane näide sellest, kui hästi ikkagi pärilikkus töötab, on tema kümneaastane pojapoeg heigo, kes vuristas mulle ette pika loo curt cobainist, the tuberkuloitedist, blackyst ja ameerika verekoertest. mingi hetk hakkasin kartma, et see laps ühel hetkel lämbumisssurma sureb, sest hinge ta oma loo kestel peaaegu ei tõmmanud... onu karla vastas istus keegi vanem härrasmees, kes ainult "jajahh-jajahh," pomises... veider...
pisut enne südaööd leidsin end krisi juurest, kalliste inimestega, kelle jutt ja mõtted minu omadega enam-vähem klapivad. keskkonnavahetus oli vist liiga kiiresti toimunud ja sampus hakkas vist alles siis mõjuma, igatahes tundus kogu lugu väga sürr.
järjest sürrimaks muutus õhtu siis, kui me creppi jõudsime. teadsime küll, et seal miski pidu, aga minul vähemalt polnud aimugi, et seal 90'ndate parimaid hitte mängitakse... esimesel hetkel tuli pähe ehmatav tõsiasi, crepp oli muutunud üheks nendest väikestest soho geibaaridest, kus päeval võetakse niisama jooki ja õhtul läheb diskoks! liiga tuttavlik tundus!!!:D heheee... aga tänu seltskonnale suutsin ma kõik dr. albanid ja muud hitid välja kannatada ja tantsugi lüüa, seda enam et õhtu edenedes hakkas järjest enam kõlama ka ammuunustatud lugusid varasematest kümnenditest...
kris kui kõige lesbim sai jälle totaalse venesea käest lanti... hiljem ka mingi lihtsea käest...
ja juba hakkas kell lähenema poole neljale... kõndisime krisi, kerttu ja dittega mööda rüütli tänavat, väljas hakkas juba valgeks minema, linnud karjusid... sulnis hommik, ei olnud mul muret, et pean üksi koju kõndima... varahommikul on tegelikult ülimõnus läbi tühja linna koju jalutada.
kõndisin üle turusilla ja vahtisin vasakule, kus pajud ja jõekallas koos majade ja hahetava taevaga tumedas vees peegeldusid. mõnus. aeglustasin sammu kui kuulsin kedagi endast mööda kiirustavat. miski hilja peale jäänud korporant. must ülikond, mustad korralikult viksitud kingad ja tekkelgi peas. kõik teavad, mida ma tegelikult korporatsioonidest arvan, aga need tüübid näevad alati nii viisakad välja... kui ma üle silla jõudsin, oli seesama noormees seisma jäänud ja vahtis ringi. okei. kõndisin tast mööda, üle sõidutee ja järsku kuulsin neidsamu samme, mis mind ennist sillal olid saatnud, endale järgi jooksmas. hmm...
"tervist, vabandage, ega te ei tahaks minuga sinnapoole tulla?" küsis korporant ja osutas käega paju tänava suunas.
"tervist!"
tundisn end isegi naeratavat, sest tüüp käitus üliviisakalt ja seisis isegi sirgelt... ehkki tema ettepanek oli enam kui veider. minu küsimuse peale, miks ma peaksin temaga sinnapoole minema vastas ta: "noh, ma mõtlesin, et olen täna üksi kodus ja kutsuks teid endale külla!"
mu aju karjatas küll MISSASSJA?!, kuid kuuldavale tõin midagi, mis andis mõista mu kategoorilisest keeldumisest, ma isegi ei jäänud hr.korporandiga pikemalt vaidlema mingitel küllakutsumisteemadel, vaid kõndisin minema. ei vaadanud kordagi tagasi, ehkki selja tagant kostus hädine: "miks...?"
kõndisin sirgelt kodu poole, kuid endal oli suu lahti. kes väitis, et absoluutselt kõik mehed ei ole sead?! mina mitte, ja ilmselt oli mul õigus...
pühapäev, mai 08, 2005
juhejuhejuhe
tahtsin enne magama minna, heitsin just teki alla kui helises telefon. orni.
"jaa, halloo!"
mikk hoopis orni telefonilt :"tsau, kule kristi ütles, et üks kimp on puudu, see 062, et sina olevat teinud..."
"so?! arvate, et pistsin kotti enne äratulekut?!"
alles siis sain aru, et mind üritatakse irmsasti lollitada:D ja kuulsin taustal orni rahulolevat itsitust: "hehee, me ka pikutame juba kodus ja kõik on korras..."
ja orni lubas veel kord hr. tihasele helistada ja kõik järgi uurida.
need 2 päeva täis tellimusi numbritega 080, 062 ja 049... ajavad igaühe hulluks.
http://www.lillepood.ee/eesti/index.php?cmd=show&lang=0&nomore=392618208488cb23ee897ea3dbb50dc5&toode=309&kat=1&cat=4
062 peaks siis selline olema.
"jaa, halloo!"
mikk hoopis orni telefonilt :"tsau, kule kristi ütles, et üks kimp on puudu, see 062, et sina olevat teinud..."
"so?! arvate, et pistsin kotti enne äratulekut?!"
alles siis sain aru, et mind üritatakse irmsasti lollitada:D ja kuulsin taustal orni rahulolevat itsitust: "hehee, me ka pikutame juba kodus ja kõik on korras..."
ja orni lubas veel kord hr. tihasele helistada ja kõik järgi uurida.
need 2 päeva täis tellimusi numbritega 080, 062 ja 049... ajavad igaühe hulluks.
http://www.lillepood.ee/eesti/index.php?cmd=show&lang=0&nomore=392618208488cb23ee897ea3dbb50dc5&toode=309&kat=1&cat=4
062 peaks siis selline olema.
the florist
nii, nüüd on ka lilleneiu amet järgi proovitud. ornil miski kena flauershop avatud (kusjuures, sealsamas ruumis, kus mina isiklikult veel paar kuud tagasi tööl käisin). kiirekiire, sest emadepäev ja vaja kimpusid seada ja samal ajal tulpe müüa. niisiis. laupäeva veetsin ma lilli rookides ja kimpe tehes. nonstop lõunapausiga kella kümnest hommikul üheksani õhtul.
olen proff kimpude 080 ja 023 alal. tulpe oskan ka väga hästi tsellofani sisse keerata, olgu siis kahe, kümne või kahekümne kaupa.
oma esimesed lilled, 2 punast tulpi, keerasin ühe vanaonu jaoks miski pooliku paberi sisse, ise eriti rahul olles, et suurt paberit ei pidand pusserdama ja raiskama. ja siis kui orni pissimajast tagasi tuli, küsis ta, kus on tema suur paber, ta olla sinna üles tähendanud märksõnad tellitava kimbu saaja kohta: 50-aastane vanamutt, palju tulpe... onu läks kindlasti koju oma kaasa juurde ja sai selliste märkmetega pakkepaberi eest nendesamade tulpidega üle küüru.
laupäeva õhtul, kell pool kümme, jalgu enam ei tunne. alguses suutsid mu väsinud jalad ajule mõistuse pähe panna. ei ole vaja välja kakerdama minna! siis suutis kuum dush kuidagi peatada mõttevahetuse pea ja jalgade vahel ning juba ma tippisingi läbi vihma sõber T ühika poole, et juua kõigepealt ära üks jook, mida ma häbenen ja mille manustamine pidi jääma nende nelja seina vahele, et siis õllele üle minna. ja ma tunnen end juba natuke diibina, sest õlle kõrvale räägiti kirjandusest... ma olen leidnud kellegi, kes jagab minu jonas gardelli vaimustust! juhhuu!
täpselt kell 2 jõudsime kluppi. koledate pükstega toomas volkmann seisis meeste vessuukse ees ja toksis midagi oma mobiili. ok. suures enamuses olid koledad mehed suvaliste naistega, noored lantivad peded, keda teised vanemad peded võisid vanemaks juua/joota. ei tea, kas asi oli minu uskumatus kainuseastmes (mäletan kõike ja ei tuikunud) või kuuseisus, aga liiga palju tegelasi tundus suisa läperdavat ringi... üks tüüp käis iga viie minuti tagant leti juures ja naases diivanil istuvate sõprade juurde vähemalt 8 cl mahutava viinapitsiga. ja nii mitu korda järjest.
lõpuks oli pearuumis täielik atlantis. nii rahva kui ka muusika poolest...
statoili kroonikat seekord lugema ei mindud. :( protest selle nende juulikuise pulmaerinumbri mitteilmumise kohta!
magasin 2 tundi, täpselt kell kaheksa tuututasid orni ja mikk mu trepikoja ees, lillepoodi. nii, saatekirjad, aadressid, keegi vanatädi olla kuller tarvit oma väimeheks pidanud, kui see roosisülemiga emadepäeva puhul ta ukse taga tiristas, ühel tädil olla piim parasjagu tulel olnud ja keegi oli tellinud uus tänav 65 majja 17 oranzikaskollast krüsanteemi.
keegi tihase tänava lillesaaja polnud oma kimpu saanud ja ülemus ellas ornile, see omakorda kullerile, kes kinnitas, et kimp oma omaniku leidnud ja allkirigi saatekirjal all. närviline orni plõksutas telefoni ja otsis sealt kedagi tihase-nimelist, selle asemel, et ülemusele helistada...
nüüd olen kodus, aga uni ei tule... siuke üleväsimus. sai ju reede ööselgi suurepärast filmi vaadatud ja peale seda veel täiskomplekt kreisiraadiot. kui ma laupäeva imeilusal varahommikul läbi uduse kuid linnuvidinast kajava annelinna kodu poole sammusin, et paari tunni pärast üles tulla ja floristeerima minna, märkasin kõnniteel moppi. täitsa korralik, siiski pisut vanunud, varsgi taga. maivõi. täitsa pöörane.
olen proff kimpude 080 ja 023 alal. tulpe oskan ka väga hästi tsellofani sisse keerata, olgu siis kahe, kümne või kahekümne kaupa.
oma esimesed lilled, 2 punast tulpi, keerasin ühe vanaonu jaoks miski pooliku paberi sisse, ise eriti rahul olles, et suurt paberit ei pidand pusserdama ja raiskama. ja siis kui orni pissimajast tagasi tuli, küsis ta, kus on tema suur paber, ta olla sinna üles tähendanud märksõnad tellitava kimbu saaja kohta: 50-aastane vanamutt, palju tulpe... onu läks kindlasti koju oma kaasa juurde ja sai selliste märkmetega pakkepaberi eest nendesamade tulpidega üle küüru.
laupäeva õhtul, kell pool kümme, jalgu enam ei tunne. alguses suutsid mu väsinud jalad ajule mõistuse pähe panna. ei ole vaja välja kakerdama minna! siis suutis kuum dush kuidagi peatada mõttevahetuse pea ja jalgade vahel ning juba ma tippisingi läbi vihma sõber T ühika poole, et juua kõigepealt ära üks jook, mida ma häbenen ja mille manustamine pidi jääma nende nelja seina vahele, et siis õllele üle minna. ja ma tunnen end juba natuke diibina, sest õlle kõrvale räägiti kirjandusest... ma olen leidnud kellegi, kes jagab minu jonas gardelli vaimustust! juhhuu!
täpselt kell 2 jõudsime kluppi. koledate pükstega toomas volkmann seisis meeste vessuukse ees ja toksis midagi oma mobiili. ok. suures enamuses olid koledad mehed suvaliste naistega, noored lantivad peded, keda teised vanemad peded võisid vanemaks juua/joota. ei tea, kas asi oli minu uskumatus kainuseastmes (mäletan kõike ja ei tuikunud) või kuuseisus, aga liiga palju tegelasi tundus suisa läperdavat ringi... üks tüüp käis iga viie minuti tagant leti juures ja naases diivanil istuvate sõprade juurde vähemalt 8 cl mahutava viinapitsiga. ja nii mitu korda järjest.
lõpuks oli pearuumis täielik atlantis. nii rahva kui ka muusika poolest...
statoili kroonikat seekord lugema ei mindud. :( protest selle nende juulikuise pulmaerinumbri mitteilmumise kohta!
magasin 2 tundi, täpselt kell kaheksa tuututasid orni ja mikk mu trepikoja ees, lillepoodi. nii, saatekirjad, aadressid, keegi vanatädi olla kuller tarvit oma väimeheks pidanud, kui see roosisülemiga emadepäeva puhul ta ukse taga tiristas, ühel tädil olla piim parasjagu tulel olnud ja keegi oli tellinud uus tänav 65 majja 17 oranzikaskollast krüsanteemi.
keegi tihase tänava lillesaaja polnud oma kimpu saanud ja ülemus ellas ornile, see omakorda kullerile, kes kinnitas, et kimp oma omaniku leidnud ja allkirigi saatekirjal all. närviline orni plõksutas telefoni ja otsis sealt kedagi tihase-nimelist, selle asemel, et ülemusele helistada...
nüüd olen kodus, aga uni ei tule... siuke üleväsimus. sai ju reede ööselgi suurepärast filmi vaadatud ja peale seda veel täiskomplekt kreisiraadiot. kui ma laupäeva imeilusal varahommikul läbi uduse kuid linnuvidinast kajava annelinna kodu poole sammusin, et paari tunni pärast üles tulla ja floristeerima minna, märkasin kõnniteel moppi. täitsa korralik, siiski pisut vanunud, varsgi taga. maivõi. täitsa pöörane.
pühapäev, mai 01, 2005
urr2
kui sa oled ühe inimese umbes täpselt aasta tagasi oma peast välja saanud ja ta sinna täpselt ühe sekundi jooksul tagasi otsustab tulla...? see pole ju loogiline, ega?! näidake palun midagi värskemat, eksju?
Tellimine:
Postitused (Atom)
