millimallikas

nii, see loomake, keda mina siiamaani vaid lastelaulust ja bioloogiaõpikust teadsin, on nüüd ka ära nähtud ja järele katsutud. nad olid karjade kaupa hiiumaa randa tunginud, üks roosam ja hõljuvam kui teine ja tsillisid seal hoolega. what a vacation!
ja nõuanne koduperenaistele: kui olete puhkusel, siis enamus vaatamisväärsusi on tegelikult müüdid ja kui hoida end teistest turistidest võimalikult kaugele ja neid mitte külastatada, siis on kõik hästi.
näiteks:
kõpu tuletorn (meetrilaiune ja poole meetri kõrguste astmetega kivitrepp, kust rahvas kogu aeg üles-alla voorib, päädib üsna kehva vaatega nii tuulises tornis, et kuulsin paar korda nii eestlasi kui miskeid vällamaalasi rääkimas minu punastest aluskatest:S)
mihkli talumuuseum (jajahh, see koht kus need farmi-helid ja muud tegelased elasid. poolpidune keskealine härrasmees, kes suveniiriputkas ka sokke, prillitoose ja muud jubedat nänni müüb, küsib seasulu ja voki vahtimise eest 10 eeku. lisaboonuseks on ei-tea-kust välja ilmunud 20 kisavat ja ilmselt motoorse rahutuse all kannatavat teismelist. no way, kroobatand õllekappa olen varem ka näinud!)

ja seda kohta, millega ma rahule jäin, sest seal polnud liivaga pilduvaid lapsi ja kakerdavaid hiiu noormehi, ei reeda ma kellegile, ehkki, i'ts out there!