nahhaaaa

Dotsent on Londonis tagasi!
Korjasin ta London Bridgest üles, tulime koju, pakkisime Eestiekspressid ja hüppenöörid lahti (Eestis on koos Kelloggsitega võimalik osta ka hüppenöör, mis targasti kaloreid loeb) ja asusime kokkama. Mina, st.
Lõpetanud oma suurepärase pasta (display until 07.02, use by 09.02) kana, (use by 15.02), paprika ja koriandriga, asusime mangolisandiga jäätise kallale. Samal ajal langes Dotsendi pilk meie praeahjule: "Kuule sul on seal mingi kala vä?"
Tõmbasime üllatunult ahjuukse valla. Panniplaadil lebas õnnetu struudel, moos kõik loiguna külje alla välja voolanud. Eestpoolt oli ka moos väljas, näis nagu oleks õnnetu loomake kiirteel alla aetud ja laibal keel pikalt suust välja rippumas. Ta on vist eile õhtust saati seal ahjus kükitand ja keegi pole teda süüa tahtnud. Mõtlesime, kas me peaks ta sinna jätma, ootama oma peremeest, välja võtma või hoopis miskit kolmandat moodi toimima. Lõppude lõpuks jätsime ta lamama sinnasamma, kust me ta leidnud olime, enne ahjuukse kinni löömist ristsin ta veel ilusa Tiroolipärase nimega: Adolf.
Homme tuleb Adolfiga küll midagi ette võtta. Võibolla saadame ta kooli või midagi...