Eile siis käsime jazziklubis Ronnie Scotts. Raivo ja Stu sõpradega. Hea oli. Eriti hea oli üks väike must tsikk, lühike nagu nirk aga kumbki rind oli kaks korda suurem kui ta pea. Aga ta oli siuke rõemus kakuke. Ja laulis "Loving you......" Minnie Ripertoni repertuaarist. Ja Minniel oli siuke helge hääl ning selsamusel näitsikul ka. Ja keegi väga sügava häälega naisterahvas, Heidi nimi. Atmosfäär ja venue ja kõik oli mudugi superb. Kaasa aitasid sinna ka muidugi pudelitäied valget veini...
Ja pärast ma ju PIDIN mitte võtma bussi nr 55 koju, vaid 73 Kings Cross'i ja minema Mr. J juurde, kes elusalt Afganistaanist tagasi. Habetunum kui varem, mulle tundub, et hullumeelsem kui varem... Ja ma tean väga hästi kui vale see on ja see suhe ei hakka kunagi töötama nii, nagu ma tahaks ning see oleks üks suur järeleandmine minu poolt for rest of my life... Aga ma olen siiski 23 ja mul on omad vajadused. Jaaph.
Aga mul vist kaine mõistus saab jällegi kuidagi võidule. Või on asi selles, et ma tüdinen väga kergesti inimestest???
Oh, see, do I really care at the moment?!
teisipäev, veebruar 20, 2007
pühapäev, veebruar 18, 2007
keeping up appearances...
Tegin seal Blogthingsis mingit testi, kus tuli vastata imelikele küsimustele, et kui ma vanas majas trepist alla lähen siis mitu astet seal on ja et kui ma olen oma armastusega õues ja hakkab vihma kallama, siis kas ma:
a. püüan leida koha, kust osta vihmavari
b. avan oma suure sirmi ja jagan seda temaga
c. jookseme nii ruttu kui saame oma sihtpunkti poole
d. leian varjualuse ja me jääme sinna seniks, kuni vihm lõppeb
Muid küsimusi oli ka, aga lõpptulemuses oli siuke lause, et mulle on väga tähtis, kuidas see teine pool välja näeb, et hea temaga tuttavate ees keksida. No õige ta on, mingit tuusti ma ei aktsepteeri, aga kuidas see küll mu trepi ja vihmavastustest välja tuli? Kas vastusevariant D tähendab vihmaküsimuses, et mulle ei meeldi oma kallimat avalikkusele näidata kui ta on täielikult läbi vettinud ja peidan teda seni kuni päike välja tuleb ja karva kuivaks paistab?
See selleks. Viimased appdeidid:
Rudolf on ikka ahjus
Esmaspäeval kolib sisse Eric
Mul on üle kolme päeva jällegi nohu
Eile oli väljas juba siuke aprilliilm...
Täna on kihtpilv
etc.
PS. Mr. W B Heroe on oodatud võtma osa meie ilmselgetest kolimispidustustest, mis suure tõenäosusega leiavad aset aprilli lõpus.
a. püüan leida koha, kust osta vihmavari
b. avan oma suure sirmi ja jagan seda temaga
c. jookseme nii ruttu kui saame oma sihtpunkti poole
d. leian varjualuse ja me jääme sinna seniks, kuni vihm lõppeb
Muid küsimusi oli ka, aga lõpptulemuses oli siuke lause, et mulle on väga tähtis, kuidas see teine pool välja näeb, et hea temaga tuttavate ees keksida. No õige ta on, mingit tuusti ma ei aktsepteeri, aga kuidas see küll mu trepi ja vihmavastustest välja tuli? Kas vastusevariant D tähendab vihmaküsimuses, et mulle ei meeldi oma kallimat avalikkusele näidata kui ta on täielikult läbi vettinud ja peidan teda seni kuni päike välja tuleb ja karva kuivaks paistab?
See selleks. Viimased appdeidid:
Rudolf on ikka ahjus
Esmaspäeval kolib sisse Eric
Mul on üle kolme päeva jällegi nohu
Eile oli väljas juba siuke aprilliilm...
Täna on kihtpilv
etc.
PS. Mr. W B Heroe on oodatud võtma osa meie ilmselgetest kolimispidustustest, mis suure tõenäosusega leiavad aset aprilli lõpus.
reede, veebruar 16, 2007
nahhaaaa
Dotsent on Londonis tagasi!
Korjasin ta London Bridgest üles, tulime koju, pakkisime Eestiekspressid ja hüppenöörid lahti (Eestis on koos Kelloggsitega võimalik osta ka hüppenöör, mis targasti kaloreid loeb) ja asusime kokkama. Mina, st.
Lõpetanud oma suurepärase pasta (display until 07.02, use by 09.02) kana, (use by 15.02), paprika ja koriandriga, asusime mangolisandiga jäätise kallale. Samal ajal langes Dotsendi pilk meie praeahjule: "Kuule sul on seal mingi kala vä?"
Tõmbasime üllatunult ahjuukse valla. Panniplaadil lebas õnnetu struudel, moos kõik loiguna külje alla välja voolanud. Eestpoolt oli ka moos väljas, näis nagu oleks õnnetu loomake kiirteel alla aetud ja laibal keel pikalt suust välja rippumas. Ta on vist eile õhtust saati seal ahjus kükitand ja keegi pole teda süüa tahtnud. Mõtlesime, kas me peaks ta sinna jätma, ootama oma peremeest, välja võtma või hoopis miskit kolmandat moodi toimima. Lõppude lõpuks jätsime ta lamama sinnasamma, kust me ta leidnud olime, enne ahjuukse kinni löömist ristsin ta veel ilusa Tiroolipärase nimega: Adolf.
Homme tuleb Adolfiga küll midagi ette võtta. Võibolla saadame ta kooli või midagi...
Korjasin ta London Bridgest üles, tulime koju, pakkisime Eestiekspressid ja hüppenöörid lahti (Eestis on koos Kelloggsitega võimalik osta ka hüppenöör, mis targasti kaloreid loeb) ja asusime kokkama. Mina, st.
Lõpetanud oma suurepärase pasta (display until 07.02, use by 09.02) kana, (use by 15.02), paprika ja koriandriga, asusime mangolisandiga jäätise kallale. Samal ajal langes Dotsendi pilk meie praeahjule: "Kuule sul on seal mingi kala vä?"
Tõmbasime üllatunult ahjuukse valla. Panniplaadil lebas õnnetu struudel, moos kõik loiguna külje alla välja voolanud. Eestpoolt oli ka moos väljas, näis nagu oleks õnnetu loomake kiirteel alla aetud ja laibal keel pikalt suust välja rippumas. Ta on vist eile õhtust saati seal ahjus kükitand ja keegi pole teda süüa tahtnud. Mõtlesime, kas me peaks ta sinna jätma, ootama oma peremeest, välja võtma või hoopis miskit kolmandat moodi toimima. Lõppude lõpuks jätsime ta lamama sinnasamma, kust me ta leidnud olime, enne ahjuukse kinni löömist ristsin ta veel ilusa Tiroolipärase nimega: Adolf.
Homme tuleb Adolfiga küll midagi ette võtta. Võibolla saadame ta kooli või midagi...
Tellimine:
Postitused (Atom)
