Seega siis.
Sellest saapamaast ei saa ikka üle ega ümber.
Ma olen italjaanodes umbes neli korda pettunud ja iga kord vannun, et enam tegemist ei tee, aga ju siis on määratud, et haakun ikka kuidagi nende pitsa ja pastameestega.
Et siis, nagu juuresolevatelt piltidelt Karello blogist näha võib, algas õhtu ohtra alkoholiga. Noh, paraja kogusega. Ja teeruumis tuli lisa kaanida. Muss oli hea. Natuke nagu liiga palju imelikke inimesi oli... Enivei, point selles, et Kenzil oli sünnipäev. Kenzi on siuke kauboisaabastega jaapanlane, kes armastab kokaiini ja alkot. Kõige parem on mõlemad korraga.
Kenzi laaberdas klubis ringi ja oli sinna toonud ka oma sõbra. Ja siis oli vaja loomulikult poseerida selle tüübiga, kui Karel pilte tegi...
Kui me olime juba piisavalt Teas tiksunud, Karel ammu koju läinud ja Reimo mingeid teadaolematuid radu pidi Angeli poole kõndinud, oli tarvis ka Kenzi kuidagi koju saada. Mina sikutasin ühelt poolt ja Roberto teiselt poolt ja nii me läperdava jaapanlase koju saimegi. Kusjuures, ta elab üsna Nathani lähedal, kuidagi mõnus tuttav tunne tuli,lääberdav tegelane külje all ja sama tänav...
Kenzil on toredad majakaaslased, poolakad. Pakuvad kell viis hommikul rohelist teed ja ajavad juttu. Kuni jaapanlane uuesti oma toast välja kaaberdab ja teatab, et ta läheb kas Akvaariumisse või 54. Minu arvamus, et need võivad kella kuue ajal hommikul kinni olla, ei loe midagi, tal on vaja pidutseda, sest tal on sünnipäev.
Bussipeatuses japs loobus, ju hirmutasid teda räme vihm ja vali tuul.
Meie siis italjaanoga tulime siia. Tegime võikusid ja teed ja ajasime juttu ja juba oli kell 8 hommikul. I´m not that morning person, if u know what I mean.
Ja kuni hommikuni arvasin, et olen mingi suvalise tegelase koju toond ja ma kikin ta kuskil 12 ajal tänavale... Aga siis hommikusöögi ajal tuli välja, et tegemist on tõsise vilmi ja arhitektuurihuvilisega, kes õpib industrial designi (misse on, kas peab kartulivõtumassinat disainima? Ei, see on rohkem nagu agraardisain). Ja muusikamaitse on ka täitsa ok. Ja ta arvab, et ma olen naljakas. Ja ta peab homme varahommikul lendama tagasi Rooma.
Türi-Paide küll.
Kui palka saan, ostan pileti Rooma. Ausalt.
pühapäev, detsember 03, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar