...tuli täna mu perekonnatuttava 26. sünnipäevale. hoolimata sellest, et ta pooli külalisi kunagi kohanud polnud, tundis ta end üleliia enesekindlalt. ja viskas valjuhäälselt nõmedaid nalju. oi, oi kui nõme. vahtisin terve tunni lakke, sest ma ei suutnud talle pakkuda seda mõnu ja kasvõi üheainsagi lause peale omale mingit irvevirvendust näkku manada. pole tarviski, mingit kasu temast niikuinii poleks...
ehkki mul oli üliigav, tundsin end kohutavalt hästi. minu läheduses ei pesitse ühtegi sellist tegelast. kui tahabki, hirmutab mu ignorantsus ta üsna pea igaveseks minema.
siiani olen hakkama saanud ainult toredate inimestega, tean, et ei pea hambad ristis suhtlema ühegi tropiga, sest ta on mulle kasulik. siiani:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar