ohhsaohhsa

pidin tooli pealt peaaegu maha kukkuma kui kuulsin, et Lili abiellub. ja siis mõtlesin, et propõusiti ja küllap kunagi umbes järgmisel aastal abiellutakse, aga nüüdsama detsembris!
esimene minu sõbrannadest, kes abiellub...
ohhsaohhsa...

kas viga on minus või temas?

misse mingi imelik liin nüüd viimasel ajal tekkinud, et hästipalju tuleb klubis käia ja üldse väljas... et hästi kiire on hakanud jälle selle va oma nooruse mahajoomisega?
eile pidasime juba kolmandat korda sel nädalal sveni sünnipäeva. päädis sveni ülipurjussesõiduga, sellega et massa mc salitsile helistas ja temaga pidutsema läks, meie klubisse, viinapudel hästi kange koksiga loomulikult teepeale kaasa... orni lasi mikul endale mahla osta, mina lõin jällegi tantsu trussiku ja võõraste homopoistega, kaotasin JÄLLE ühe kõrvarõnga...
trainu pidi ööseks mu juurde tulema, läksime ja lauslime siis, kuni meie kõrval peatus takso. ailar! tegime autoukse lahti ja kahehäälselt (minu hääl rohkem mööda ja jorisev, kaasa aimamas trainu sopranit) kajas meie "muinaslugu muusikas" üle raadio. sai ka seekord kollaste sügislehtedega taksojuhti rõõmustatud...
kodus köögilaua ääres sai veel viimast hilist kellaviiepruukosti võetud. kuna singivõileib ja jäätis maitseid meie ümmarguse köögilaua ääres hästi, kaalusime veel võimalust jätta lauale mingi viiekroonine tip.
omikuks olid pannkoogid. ja minul üle ootuste hea enesetunne. keetsin kakaod. arutasime maailmaasju. kella oli keeratud. ma olen oma netipanga koodi ära unustanud.

LONDON!

juhhainii! 26.dets-4. jaanuar!


rohkem nagu ei oskagi midagi lisada....

püüdsin tänast kassiahastust ja süümekatega segunevat pohmellipeavalu leevendada siiani edasilükatud kodutöödega.
aknad.
jumal tänatud, et ma miskis ahvatlevas pool-seina-klaasist korteris ei ela.
miks ma küll keldris ei ela?
kuidas pääseb nii lühikse ajaga nii palju tolmu kahe klaasi vahele?

vannituba mulle aegajalt isegi meeldib küürida. rahuldus sellest, kuidas cif suudab kaotada kroomile kleepunud veeplekid, kraanikausi pind lööb särama, kui sealt on hävitatud lubjasete.
tolm tekib küll ebaõiglaselt kiiresti, aga seda on sama lihtne koristada.
mustanõulasu meie kraanikausis on keskmisest harvem nähtus.
üldse on meie elamispinna avalikud ruumid enamasti üsna okeid, vastukaaluks jätan endale õiguse hoida oma tuba mõnikord päevi ja koguni nädalaid boheemlasliku seapesana (on ju mugav kui hunnik raamatuid on otse voodi kõrval maas? ja terve virn riideid on toolileenile kuhjatud, nii et kapis ei peagi tuustima? ja meigiasjad vedelevad laual, mitte pole sahtlisügavustesse peidetud?:)

ja siis need paganama aknad! panin tähele, et olen viimastel nädalatel hakanud kasutama oma ruloosid, mida pole juba vähemalt aasta liigutatud... ja ikka seepärast, et koledad mustad aknad silma ei riivaks. tean, et kõigil korralikel koduperenaistel on juba kuid tagasi enne-talve-aknad-puhtaks aktsioon läbi viidud. mina aga lükkan ebameeldivaid asju nii kaugele kui võimalik...
niisiis, täna, ilm on veel üsna soe (võibolla isegi 10 plusskraadi?) ja päike paistab ja mina otsustan lõppudelõpuks...
kuidas on võimalik, et aknale nii koledad põikitriibud jäävad?! mhh... nühin veel... ega pikitriibud paremad välja ei näe...
tean küll et iga aasta üritan aga lõpuks peseb ema kõik üle... mul pole annet aknapesuks...

she is a top bird!

vastavasisuline lause oli pauli smsis svenile täna öösel kui meie siin klaabtallinnas tantsu lõime ja paul britimaal sai sveni sõnumi, et ta on pidus koos oma õe ja mary poppinsiga (mary nime teenisin paulilt suvel, kui tirisin oma väikesest ridikülist välja 4[!] bacardi breezerit "do you have bed in there also?!".)
jah, ma kohe ei saagi aru, kuidas ma nii leplikult kl 1035 otsustasin, et klubi tallinn on täna minu jaoks õige valik. kusjuures, me jäime nii palju hiljaks, et pidime ikkagi pileti ostma. ... ehkki ukse ees paistis trügiv hooramaja olevat, läksime ikkagi sisse. sees oli ka hooramaja, ainult et kontsentratsioon oli lahjem...
muss nagu ikka retrogruuvil. head, paremat ja päris sitta...
mingi baarmen. erutasime teda kastanimunadega, mis mul millegipärast kotis vedelesid. iga kord kui me juua läksime ostma ja baarmen end korraks ümber pööras, tekkis nagu võluväel letile uus kastanimuna, mille ta rahulikult ära võttis ja kuskile leti alla puhkama pani. seda siis niikaua, kui mul neid kastaneid jatkus. jätkus kauaks, ausalt. :D
üldiselt oli lõbus, nagu sveniga ikka (on ikka tegelane, kellega absoluutselt alati saab asja kuidagi mõnusaks ja piduseks asjatada) ja see, et ma lõpuks oma kõigekõigeilusama kõrvarõnga ää kaotasin, ei morjenda mind enam täiel määral. juhub. pealegi lubas sven uued kõrvarõngad kinkida...

maailm tuleb enda ümber pöörlema panna.

äärelõikamispidu

seekordne cutting edges oli üllatavalt hea. tõesti, kui ma juba mingit pidu purukaine peaga kiidan, peab asi korralik olema. pia fraus rokib täiega!:) tegelt avastasin lava ees, et olen suure osa bändiliikmetega paari aasta tagusel kursaõe sünnipäeval koos rokkinud küll...
id_rev on flirtima hakanud elektroonikaga, mis kahjuks nende vastu erilist sümpaatiat üles ei näidanud ja nii ei saanud aru suurest osast laulusõnadest, mille tähtsus on id_revi puhul minu meelest enam-vähem täpselt 50%. üks minu kõige adekvaatsematest kaaslastest, kes pia ajal rõõmsalt nentis, et ohh mis hea pidu, vahtis neeme laulu ajal lakke, kust andreasW visuaalid ammu kadund olid, haigutas ja avaldas soovi koju minna.
enne kojuminekut ajasime kinotoolile tukkuma jäänud birgiti liikvele, ometigi rääkis ta järgmisel päeval, et oli oma ridikülikese ikkagi illukasse unustand...hehee

täna hommikul ärkasin täpselt 12.56 ja peale hommikusööki vaatasime massaga telkust kõige vaimiustavamaid kostüümidraamasid ja arvutist mu londoni piltse. poole londoni ajal helistas raivo (arvake kust!) ja nüüd mul on kange tahtmine minna (arvake kuhu!)...

vüähhh!!!

ajasin mina end täna hommikul varavaravara üles, et jõuda esteetikaloengusse. istusin seal unise näoga ja kangutasin, et lõugasid koos hoida ja lektorile mitte otse näkku haigutada. ja siis ESTEETIKAloengus istub üks noormees (foto IV, loodan, et tema ise seda ei loe...) ja siis niiviisi targutab seal antiikaja filosoofidest. ja iga kord, kui ta rääkima hakkas, ajas ta kas mõlemad käed kukla taha või ainult ühe käe üles (mingid refleksid?). ja siis vähemalt parema kaenla all oli irrmussuur higilaik...piinlik lugu... niiviisi sis esteetikaloengus?!

ma ütleks, päeva esimene pool oli üsna veider, hommikul lasin toore muna omale sussinina peale kukkuda. läks loomulikult katki, aga iseenda ja oma kalli ema imestuseks ei hakanud ma sõimlema (nagu siis kui hommik on ja mul on uni old ja midagi sitasti läheb), vaid nentisin fakti rahulikult: "näe, kus!"
siis higiepisood. tegelikult arvasin ma, et lähen filosoofiasse ja esteetika on peale seda, aga vaat kus... käi veel niiviisi lüngiti koolis.
ja kuna filosoofiat pold, siis otsustasin solaariumisse minna. lambiidee, lambikoht. ja solaarium ise oli siuke, et vajusin sinna kui kookonisse, keskel oli siuke lohk, nagu oleks tõesti kirstu pressitud ja ääred kohe-kohe üle pea kokku löömas... mai tea, kas nüüd peale kõhu midagi muud ka päikest sai...

lastesaade

jeesuskristus, etv näitab 1985. aastal toodetud lastesaateid. "hei, pöialpoisid!" oli siis täna kavas. ei usu, et nad tänapäeva äksjonmännidega harjunud lastele peale lähevad...
ise vaatsin küll, et ju ma väiksena väga pikaldane tegelane olin, et siukseid asju vaatasin :)

zurowka

eile sai trainuga meie köögis pisut viint joodud. alguses koos ploomimahlaga (ei tohiks kunagi viinaga juua, allb) ja hiljem üritasime poolast toodud kanget vedelikku lahjendada tomatimahlaga. kahjuks polnud meil pipart, niiett käiku läksid kõik muud maitseained. sool, cayenn'i pipar, trainu lisas oma joogile veel kuivatatud tilli ja kartilimaitseainet (!). kahjuks tuli aedviljasupi asemel välja ikkagi ebamäärane tugeva viinamaitsega jook, millest pool nõudepesu ajal kraanikausist alla voolas.
enivei, selle kahe kokteili pärast on mul täna üsna kummaline olla ja maitsemeeltele on ka mingi trikk mängitud. ma saan aru, et minu üleeile ostetud riisisalat võib küll naljaka maitsega olla, aga et seda on ka eilne spagetisalat... ainuke, millel peeaegu õige maitse tundus olevat, oli kausike hommikuhelbeid poola jogurtiga (no poola värk, ma ütlen)... peaks minema ja seda eilset ühepajatoitu testima...
btw. küsisin trainu käest ka zumi nõudepesutädi kohta ja selgus, et kärt oli oma liialdustega jällegi natuke kaugele läinud... maalis liiga verise vaatepildi vaeste õrnade kunstnikusilmade jaoks... mitte, et keegi ikkagi elus oleks ja zum jõle lahe koht oleks ja adojaan sajaga ei sakiks, aga ikkagi.

ajudoonor

...tuli täna mu perekonnatuttava 26. sünnipäevale. hoolimata sellest, et ta pooli külalisi kunagi kohanud polnud, tundis ta end üleliia enesekindlalt. ja viskas valjuhäälselt nõmedaid nalju. oi, oi kui nõme. vahtisin terve tunni lakke, sest ma ei suutnud talle pakkuda seda mõnu ja kasvõi üheainsagi lause peale omale mingit irvevirvendust näkku manada. pole tarviski, mingit kasu temast niikuinii poleks...
ehkki mul oli üliigav, tundsin end kohutavalt hästi. minu läheduses ei pesitse ühtegi sellist tegelast. kui tahabki, hirmutab mu ignorantsus ta üsna pea igaveseks minema.
siiani olen hakkama saanud ainult toredate inimestega, tean, et ei pea hambad ristis suhtlema ühegi tropiga, sest ta on mulle kasulik. siiani:)

fakk

midagi ei saa aru, kes kellega on ja k'ib ja kes keda n''bib ja keda trukib. ja ma olen kuradi poolas.

tak

kurvamaal on kibekiirus ja midagi kirjutada ei j]ua. aint et olen n[id vilmistaar ja neljandiku jagu stsenaariumi autor ja k]ik.
ja merevaik sakib sajaga!!!